Vallaga tutvassaaminõ

Taheva vald om Valgamaa lõunõosan. Aoluun oll´ taa ala vana Võrumaa Harglõ kihlkunna osa. Vallal om põhjan ja idan ütine piir Valga maakunna Karula vallaga, hommugulõunõn Võru maakunna Mõnistõ vallaga, lõunõn ja õdagun Läti vabariigi Hopa ja Valka vallaga.

Vallan elli 01.01.2017 saisuga 719 inemist ja umavalitsusõ pindalas oll´ 204,7 km2. Inemiisi hulga poolõst om Taheva vald Valga maakunna ütestõiskümnes ja maa-ala poolõst nelläs. Vallan om 13 küllä. Kõgõ suurõmb naist om Harglõ, kon eläs 184 inemist, tõnõ om Koikkülä 151 ja kolmas Lannamõtsa 80 inemisega.

Taheva valla ammõtligu’ külä’ omma’: Harglõ, Kalli(külä), Koikkülä, Koiva, Korkuna, Lannamõtsa, Lepä, Lutsu, Ringiste, Suublasõ, Taheva, Tsirgumäe, Tõrvassõ.

Vallamaja om Lannamõtsa külän. Säält jääs Valka 25 km, Võrru 57 km, Talliinna 270 km ja Riiga 178 km. Kõgõ tähtsämb tii, miä vallast lätt läbi, om Võru-Valga suurtii.

Valla maa-alast suurõ osa pääl kasus mõts. Mõtsast om saanu kõgõ suurõmb mi kandi luudusrikkus. Taheva valla ettevõtja’ omma’ päämidselt talupidäjä’ vai tüütäse’ puumatõrjaalitüüstüsen ja teenendüsen.

Tunnismärgi’

Valla lipu ja vapi pääl omma’ kulladsõ põhja pääl 13 väikeist nõglapuud, miä tähistäse’ Taheva valla 13 küllä.

Taheva valla kulladsõ kilbi kujuga vapi pääl omma’ 13 rohilist väikeist nõglapuud. Nõglapuid om kolm rita. Egän rian om neli puukõist. Üts puukõnõ om erälde tõisi all. Taheva valla lipp om nellänukalinõ. Kõlladsõ rõiva pääl om kolm rita puukõisi. Nii ülemidsen ku alumidsõn rian om viis puukõist, keskmidsen rian om kolm puukõist. Lipu mõõdu’ omma’ 100×150 cm, laiusõ ja pikkusõ suhe’ om 6:9.

Taheva valla lipp

Taheva valla vapp

Aolugu

Taheva vakust (Tayewes) om aoluun edimäst kõrda nimmat 1541. aastal. Säält sai taa nimi 17. aastasaal tettüle mõisalõ, kost 19.–20. aastasaal lätś edesi mõtsapunktilõ, raudtiijaamalõ ja innembidsele Kaaramõisa küläle. Ka vald sai hindäle piirkunnan kõgõ laembadõ tunnõdu nime.

Piiriviirse maa pääl omma’ kõik aig kokku puttunu eesti ja läti kiilt kõnõlõja’ inemise’. Segäasustust om ollu’ kõgõ inämb Lannamõtsa kandin. Segäperrist peri inemiisi om kutsut tsangaliis vai tsurklõisis.

Aastasaal olli’ Taheva mõisnigõs von Delwig ja von Koskull, 19. aastasaa edeotsast pääle oll´ Taheva mõisa inämb ku sada aastat Wulfi suguvõsa uma. 1907. aastal sai valmis neobaroknõ päähoonõ’, miä häösi är’ tõsõn ilmasõan 1944. Vinne aol oll´ mõisakompleksin kopsuhaigiidõ latsi sanatoorium, parhilla’ latsi- ja huuldõkodu.

Tsaari-aol käve Harglõ kihlkund Võru kresi ala’. Tuul aol tetti Harglõ kerigumõisast ja Taheva mõisast Taheva vald, Lannamõtsa mõisast ja Koikkülä mõisast Lannamõtsa vald. Ildamb panti naa’ kats valda kokku ütes Taheva vallas. Edimädse’ talu’ ostõti perises 1867. aastal.

Kõgõ tähtsämbä’ muinsuskaitsõobjekti’ omma’ Harglõ kerik (kae’ pilti kõrval!), surnuaid, inneskine kõrdsihoonõ’ ja Taheva mõisa huunõ’ Tsirgumäe külän.

Tunnõdu’ omma’ Harglõ rahvarõiva’ ja muu rahvakultuur; niisama ka paiklik kõnnõpruuk.

Luudus

Taheva vald jääs Karula kupliidõ veeremaa pääle. Siin kandin om hulga moreenikattõga mäekeisi ja mäesälgi. Lõuna poolõ jääse’ umaperädse’ mäekeisi rühmä’. A näide vaihõl omma’ suuri ijäpanku sulamisõst jäänü tsopakõsõ’, mink seen omma’ järve’, suu’ ja liiva’. Korõmba’ kupli’ omma’ 100–115 m üle merepinna. Harglõ nõgu om madalamb maa Karula ja Haani korgidõ maiõ vaihõl (50–60 meetrit üle merepinna). Harglõ nõgu lätt kokku Koiva jõõ keskjoosul olõja laja matalmaaga.

Mõtsamaad om vallan kokku 14 180 ha, minkast üle poolõ – 7730 ha – om riigi uma. Valla maa-alast om 67% mõtsa. Mõts om seo kandi kõgõ suurõmb luudusrikkus. Lövvüs ka liiva, ruusa ja savvi.

Haritava maa boniteet om matal. Ku Eesti keskmäne om 43, Valgamaal 40, sõs Taheva vallan õnnõ 34 hindõpalli. Tuuperäst olõ-õi tan kunagi ollu’ suurt põllumajandustegevüst. Suur osa maiõst omma’ erosiooniohtligu’.

Taheva vallast juuskva’ läbi Koiva jõgi (52,5 ha) ja Mustjõgi (30,2 ha), miä omma’ väega populaarsõ’ viimatkajidõ siän. Naa’ jõõ’ juuskva’ lakjun madaliin jõki ujutusorgõn, miä keväjädse suurõvii aigu üle ajava’. Suurõvii aigu om jõõ lagjahus piä 1 km. Jõõ’ ja oja’ (Arujõgi, Harglõ oja, Koiva jõgi, Mustjõgi, Kallioja, Kima oja, Lannamõtsa oja, Pauna oja, Sete oja, Taheva oja, Tõrvasõ oja, Ujustõ oja) jääse’ kõik Liivi lahe vesikonda. Järvi om 12; kõgõ suurõmb noist om Aheru järv (234 ha). Järve’ (Aheru järv, Mäe-Räimi järv, Lannamõtsa Savijärv, Kuusaarõ järv, Alumati järv, Aheru Muajärv, Kiivite järv, Pügeri järv, Nigle järv, Väiku-Mäeräimi järv) käävä’ Koiva alamvesikunna ala’. Hulga om väikeisi soid.

Valla maa-ala pääle jääse’ Koiva-Mustajõõ maastigukaitsõala ja Koiva-Mustajõõ konnu hoiuala. Tähtsä’ luuduskaitsõobjekti’ omma’ Koikkülä, Taheva, Lannamõtsa mõisapargi’, pühä petäi Harglõn ja Koivaviirne kond, kohe tetti 1957. a taimikaitsõala pindalaga 170 ha.

Esierälist Taheva vallast

  • Kikkapuu päämädse’ luuduslidsõ’ kasvukotussõ’ Eestin omma’ Taheva vallan Koiva jõõ veeren puiõga niite pääl.
  • Tan kandin eläs Eestin harv tsirk sinisiibtsirk (siniraag).
  • Mustastjõõst om lövvet 24 eri kalaliiki.
  • Tõrvasõ külän elä-äi üttegi inemist.
  • Taheva vallan om sündünü poliitik Tunne Kelam, tunnõt läti kirändüse eesti kiilde pandja Valli Helde. Vallaga omma’ viil köüdedü’ kirämiis Indrek Hargla ja XIII riigikogu liigõ’ Uno Kaskpeit.

Taheva vald Internetin

Päält taa teedüse, miä om kirän KOTUSÕ kodulehe pääl, tasus silmä pääl hoita’ ka nail lehekülgil:

Tarvitõdu’ lätte’