Tahevas tahet ja tunnet – just seda kogukonnatunnet – jagub!

´

Taheva kandi elanik on eestlase loomule kohaselt tagasihoidlik, kuid seejuures uskumatult visa ja töökas. Ta elab justkui muuseas üle karmi talveilma ja teeolud ning kus viga näeb laita, seal paneb ta käed külge ja aitab. Ta austab naabrit ja traditsioone, ei pea paljuks naabrimemmele linnast taluvõid ja retseptirohtu tuua või külatalgutel käiseid üles käärida. Ta on ehe ja aus, oma ja kindel. Ta hoolib, hoolib endast, oma perest ja kodust, oma külast ja kogukonnast. Ta loob ja muudab maailma, võtab eest ning vajadusel aitab järele.

Jah, Eestimaa algab just siit, just selle imekauni piirijõe Koiva kallastelt, kus Vana Võrumaa kombe kohaselt veel päris elu elatakse. Siit, kus on kõige ilusamad männimetsad, saladuslikud seenekohad, rohelised heinamaad ja nõiduslikud päikesetõusud. See on see koht, kus ritsikate kontsert sumedatel augustiöödel ulatub linnakärastki kõrgemaks, kus suhkrustki magusamad rämmamarjad noppijat rõõmustavad. Siin elatakse looduses ja loodusega, siis paiknetakse hajali ja samas elatakse nii väga koos, üksteisega koos. Siin tuntakse teineteist, mööda ei minda.

Kui vaja, saadakse kokku. Et peod saaksid peetud, et tööd saaksid tehtud, et ideed saaksid suureks mõeldud ja julgeks kasvatatud. Igaüht on vaja, kelletagi ei saa. Inimesed on siin kullahinnaga, noored ja kogenud koos loovad meie loo. Meil on inimesi, kes suudavad mängeldes ümber käia hüper-super moodsa tehnikaga, neid kes teavad, kuidas projektitoetustega maksimaalset väärtust luua, neid, kes töökindad käes kohal on, kui külas jaanilõke on vaja püsti seada või maanteekraavid prügist puhastada. Meil on visionääre, pillimehi, kunstnikke, meistrimehi, hakkajaid noori ja krapsakaid prouasid. Me väärtustame oma naabreid Karulast ja Mõnistest, sest nendeta maal ei saa. Koos ootame me külalisi, koos tervitame uusi elanikke, koos lubame, et oleme teile, head maaelu vastu huvitundjad, toeks, kui te meie kasuks otsustate.

 

´

Kui tulete, siis kahetseda ei tule. Siin saab ennast teostada, väikestviisigi maailma muuta, ikka erilisemaks, just enda moodi. Kas teate, kui hea tunne on pärast talgupäeva hetke koos istuda ja juttu puhuda? Mis tunne on, kui ulmeline idee üülaadast saabki teoks ning sajad inimesed leiavad tee Sinu pisikesse kodukülla, et sellest imest osa saada? Kui sügispäike sirab sisse igast antiiksest kirikuaknast, et valgustada helevalget uut kirikupõrandat, mis paljude annetajate abiga valmis on saanud? Kui külarahva poolt kaante vahele saanud piirkondlik arengukava jääb ajas kestma ning hakkabki ajalugu looma? Kui rahvas saab kokku, et üheskoos suvikõrvitsast just seda kõige maitsvamat rooga valmistada või et kalapäeval Mustjõe tumedatest vetevoogudest täpselt õiges mõõdus särge õngitseda? Kui hästi maitseb lihtne hernesupp pärast päevatööd bussiootekoja katuse vahetamisel? Kui siidised tunduvad võrkpalliväljakud, kui oled ise neid liivaga täitnud ja rehaga silunud? Kui erilised on jaanilõkke taustal Hargla rahvariided siinsete kaunite tantsijate seljas ja kuidas kriuksub külakiik, kui sellele südaöösel hoogu anda? Kui harras on vaadata lapsi päevi näinud lavalaudadel võrukeelset eeskava esitamas või kui uhke tunne valdab kogukonda, kui Hargla Kooli minifirma jälle mõnelt suurkonkursilt suurvõiduga koju naaseb?

Kindlasti te aimate neid asju, tunnete ära. Ehe ja aus on siinne elu ja inimesed. Paljajalu käies hoitakse pea selge ja tervis hea, sest nii tuleb ja jääb ka julgus suurelt mõelda ja häda korral ebamugavat teed käia. Aga tee läheb siin kindlalt ülesmäge, sest siin ei kardeta kukkuda ega vigu teha, omamoodi olla ja elada.

Taheva piirkonna tutvustus

Taheva piirkond (võrreldav endise Taheva valla aladega) asub Valga maakonna lõunaosas ja kuulub pärast haldusreformi Valga valla koosseisu. Ajalooliselt on tegemist endise Hargla kihelkonna osaga Vanal Võrumaal. Naabriteks on põhjas ja idas Karula piirkond, kagus Võru maakonda ja Rõuge valda kuuluv Mõniste piirkond ning lõunas ja läänes Läti Vabariik.

Piirkonnas elab ca 700 inimest ning piirkonna pindalaks on 204,7 ruutkilomeetrit. Taheva piirkonna alla jääb 13 küla, suurim neist on Hargla 167 elanikuga, järgnevad Koikküla 144  ja Laanemetsa 84 elanikuga.

Taheva piirkonna külade loetelu: Hargla, Kalliküla, Koikküla, Koiva, Korkuna, Laanemetsa, Lepa, Lutsu, Ringiste, Sooblase, Taheva, Tsirgumäe, Tõrvase.

Valla administratiivne keskus asub Valga linnas (Harglast 32 km, Koikkülast 18 km). Võru linn jääb Harglast 51 km ja Koikkülast 65 km, Tartu vastavalt 112 km ja 104 km  ning Tallinn vastavalt 270 km ja 255 km. Tähtsaim ühendusmagistraal on piirkonda läbiv Valga–Võru maantee.

Suur osa piirkonnast on kaetud metsaga. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva piirkonna suurimaks loodusrikkuseks. Taheva piirkonna ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajanduses, puidutööstuses ja teeninduses.

Ajalugu

Taheva nimi on kaasajal parandatud kirjapilt kohanimele Taiwola, mida 17. sajandi keskel tunti Liivimaal kerkinud mõisana ja mis ühendas Gaujiena, Taheva, Karula, Antsla ja Otepää mõisate ketti. Enne iseseisvate riikide tekkimist oli see piirkond Liivimaa kubermangu eesti ja läti keele kokkupuuteala. Kirikukihelkondlik jaotus rahvuste järgi tekkis seal 17. sajandi lõpul.

Enne Hargla kihelkonna moodustamist 1694. aastal kuulusid Taheva ümbruse alad Koivalinna (Gaujiena) kihelkonda. 19. sajandi algusest kuulus see enam kui 100 aastat Wulfide suguvõsale. 1907. aastal valmis neobarokne peahoone, mis hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas. 

Tsaarivalitsuse ajal kuulus see piirkond Võru kreisi alla. Esimesed kaardimaterjalid Taheva vallas eestlaste poolt mõisatelt päriseks ostetud maade kohta pärinevad 1867. aastast. Algselt moodustati Hargla kirikumõisast ja Taheva mõisast Taheva vald ning Laanemetsa mõisast ja Koikküla mõisast Laanemetsa vald, kuid hiljem liideti need kaks valda üheks Taheva vallaks. 2017. aastal toimunud haldusreformi järgselt kuulub endine Taheva vald Valga valla koosseisu.

Olulisemad muinsuskaitseobjektid on Hargla kirik ja kalmistu, Hargla endine kõrtsihoone ning Taheva mõisa hooned Tsirgumäe külas. Tuntud on ka Hargla rahvarõivad.

Loodus

Taheva piirkond jääb looduslikult Karula kuplistiku äärealale. Maastikku iseloomustavad moreenikattega künkad ja seljakud. Lõuna poole jäävad omapärase seljakulise reljeefiga oosimõhnade rühmad, nende vahel aga suurte jääpankade sulamisnõod, milles paiknevad järved, sood ja liivikud. Kõrgemad kuplid on 100–115 m üle merepinna. Hargla nõgu on madalam ala (50–60 meetrit üle merepinna) Karula ja Haanja kõrgustike vahel, mis liitub Koiva jõe keskjooksul oleva laialdase madalikuga.

Metsamaad on piirkonnas kokku 14 180 ha, millest üle poole – 7730 ha kuulub riigile. Metsaga on territooriumist kaetud 67%. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva suurimaks loodusrikkuseks. Loodusvaradest võib mainida liiva, kruusa ja savi.

Haritava maa boniteet on madal. Kui Eesti keskmine on 43, Valgamaal 40, siis Taheva piirkonnas ainult 34 hindepalli. Seetõttu ei ole territoorium kunagi intensiivse põllumajandusega silma paistnud. Suur osa maadest kuulub erosiooniohtlike hulka.

Taheva piirkonda läbivad Koiva jõgi (52,5 ha) ja Mustjõgi (30,2 ha, ), mis on väga populaarsed veematkajate seas. Nimetatud jõed voolavad laiades, kuid madalates lammiorgudes, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud laiusega ligi 1 km. Jõed ja ojad (Arujõgi, Hargla oja, Koiva jõgi, Mustjõgi, Kallioja, Kima oja, Laanemetsa oja, Pauna oja, Sette oja, Taheva oja, Tõrvase oja, Ujuste oja) jäävad kõik Liivi lahe vesikonda. Järvi on kaksteist, suurim neist on Aheru järv (234 ha). Järved (Aheru, Mäeräimejärve, Laanemetsa Savijärv, Kuusaare, Alumati, Aheru Mudajärv, Kiivite, Pügeri, Pärtli, Nigle, Väike-Mäeräime) kuuluvad Koiva alamvesikonda. Rohkesti on väikesi soid.

Piirkonna territooriumile jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala. Tähtsamad looduskaitseobjektid on Koikküla, Taheva, Laanemetsa mõisate pargid, Püha Pettai Hargla külas ja Koiva jõe äärde 1957. aastal asutatud botaaniline kaitseala pindalaga 170 ha.

Põnevat Taheva piirkonnast

  • Taheva-Karula-Mõniste piirkonna ühiseks tunnussündmuseks on Kotussõ “Uma üülaat“, mis tõi 2019. aastal (1. öölaat) kokku ca 800 külastajat.
  • Piirkonna traditsioonilisteks sündmusteks on külapäevad, jaanipäevad, “Mustjõe kalapäev” ja suvised võrkpalliturniirid.
  • Taheva Avatud Noortekeskus sai 2019. aasta alguses riiklikul tasandil tunnustuse “Eesti aasta noortekeskus 2018”.
  • Taheva Avatud Noortekeskuse ja Hargla Kooli minifirmad on igal õppeaastal saanud auhinnalisi kohti Nupp Nokib võistluselt ja Eesti minifirmade finaalvõistluselt.
  • Alates 2017. aasta sügisest on igal aastal Taheva Avatud Noortekeskuses vabatahtlikuna tööl noor Euroopast.
  • 2019/2020 õppeaastal avati Hargla Koolis lisaks nn tava õppesuunale ka Gaia õppesuunaga 1. klass.
  • Piirkonnal on olemas oma arengukava – TAHEVA PIIRKONNA KÜLADE ARENGUKAVA 2019–2023
  • Taheva piirkonnas toimetab aktiivselt MTÜ Parmu Ökoküla.
  • Endisel kitsarööpmelise raudtee tammil kulgeb Roheliste Rööbaste (Green Railway) matkarada.
  • Tisrgumäe külas Mustjõe lähistel asub Tellingumäe vaatetorn, kust avaneb imeline vaade looklevale Mustjõele. Samas paigas asub ka National Geographic´u kollane raam.
  • Piirkonnas asub Hargla (Sarupalu) ristimets.
  • Taheva piirkonnas esineb viis aastaaega – viiendaks loetakse suurvete aega Koival ja Mustjõel, mis sõltuvalt aastast paisutavad 20-30 m laiused jõed rohkem kui 1 km laiusteks.
  • Eesti peamised kikkapuu looduslikud kasvupaigad asuvad Taheva piirkonnas Koiva jõe äärsetel puisniitudel.
  • Taheva piirkonna aladelt pesitseb Eestis haruldane lind, siniraag.
  • Mustjõest on leitud üle 30 kalaliigi.
  • Tõrvase külas on 0 elanikku.
  • Taheva piirkonnas elasid ja toimetasid Lõuna-Eesti 19.-20. sajandi tuntuimad rahvaravitsejad Surid (Taitsid).
  • Taheva piirkonnas on sündinud poliitik Tunne Kelam, teenekas läti kirjanduse vahendaja Valli Helde, Eesti lastemuusika grand old lady ja muusikapedagoog Ave Kumpas. Tuntud isikutest on piirkonnaga seotud Indrek Hargla (kirjanik); Uno Kaskpeit (XIV Riigikogu liige).

Taheva piirkond TV-s/videos

´

Taheva piirkond Internetis

Lisaks Kotuse kodulehel avaldatud informatsioonile tasub silma peal hoida ka järgnevatel lehekülgedel:

Kasutatud allikad