MEHKA JA HIPP…, ANDRES JA PEAARU… .

Mehkamaal elavad avatud, tegusad ja tublid inimesed, kes hindavad oma kodukohta ning kogukonda

 

Peetri jõe kaldal paksude metsade vahel elasid inimesed. Suure katku ajal jäi neid aina vähemaks ja vähemaks… . Uitas kord noor naine Hipp jõe kallast mööda ning nägi värskeid jalajälgi. Hipes tärkas lootus, et ta polegi siia kanti päris üksi jäänud. Jälgi mööda liikudes leidis ta kaunist jõekäärust liivakivi paljandi juurest lõkkeaseme, mis veel kergelt suitses… . Lootus oli asendunud pettumusega. Hipp istus kivile, et pisut jalgu puhata.

Korraga märkas ta inimest, kes tuli aina lähemale. See oli Mehka, kes oli samuti üksi jäänud. Noorte rõõm kohtumise üle oli suur … Nende koduks sai seesama imeilus jõekäär, kus nad kohtusid… . Mehkamaal oli jälle lootus, et elu läheb edasi. See kena legend iseloomustab Mehkamaa inimesi tänaseni, nad on visad, kokkuhoidvad, loodust ja inimesi hindavad.

Mõniste piirkonna tutvustus

Mõniste piirkond asub Võru maakonna edelaosas Mustjõe ja selle tähtsamate lisajõgede Vaidva ja Peetri alamjooksudel, olles Eesti kõige lõunapoolsem piirkond. Ajalooliselt on koos Taheva piirkonnaga tegemist endise Hargla kihelkonna osaga Vanal Võrumaal. Naabriteks on läänes Taheva ja  Karula piirkond Valga maakonnast, põhjas Antsla vald ja idas Varstu piirkond Võru maakonnast ning lõunas Läti Vabariigi Ape piirkond.

Piirkonna elanike arv on ca 800 inimest ning piirkonna pindalaks on 174,8 ruutkilomeetrit.

Piirkonna territooriumil paikneb 17 küla, suurim elanike arvult neist on Saru 243 elanikuga, järgnevad Mõniste 194 ja Kuutsi 88 elanikuga.

Mõniste piirkonna külade loetelu: Hürova, Hüti, Kallaste, Karisöödi, Koemetsa, Kuutsi, Mõniste, Parmupalu, Peebu, Sakurgi, Saru, Singa, Tiitsa, Tundu, Tursa, Vastse-Roosa ja Villike.

Valla administratiivne keskus asub Rõuges (27 km Mõnistest). Mõnistest on Võrru 39 km, Valka 46 km, Tartusse 101 km, Tallinnasse 283 km ja Ape linna (Läti Vabariik) 11 km. Tähtsaim ühendusmagistraal on piirkonda läbiv Valga–Võru maantee.

Looduskeskkonna poolest on Mõniste piirkond väga vaheldusrikas. Maastikku mitmekesistavad suhteliselt suur vooluveekogude hulk, metsamassiivid, luhad, sood, haritud põllumassiivid ja looduslikud rohumaad.

Ajalugu

Ajalooürikutest selgub, et Mõniste nime leiame Mendise’ na aastast 1386, mil ta kuulus külana von Uexküllidele. Tol ajal oli ta Ugandi maakonna Urvaste kihelkonna osa. 1694. aastal moodustati Hargla kihelkond ning Mõniste ja Saru läksid selle alla. Tänase piirkonna asustasid Mõniste ja Saru karjamõis 1542. aastal. 1819. aasta Liivimaa taluseaduse alusel moodustati talurahva- kogukondadena mõisate kaupa vallad. 1873. aastal omandas need mõisad Bernhard von Wulf. 1920. aastal mõisad planeeriti ja 1921. aastal asundati. 1922. aasta andmetel oli Mõniste valla suurus 94,2 km2 (1 585 elanikku), Saru vald 65,8 km2 (894 elanikku) ja Vastse-Roosa vald 28,1 km2 (405 elanikku). 

1939. aastal vallad reorganiseeriti – Vastse-Roosa ja Saru vald kadusid, need jaotati Krabi ja Vana-Roosa valla vahel. 1945. aastal moodustati Mõniste valla praegusel territooriumil kolm küla töörahva saadikute täitevkomiteed – Mõniste, Vastse-Roosa ja Saru ning 1954. aastal liideti need üheks Mõniste Külanõukoguks. 1979. aastani asus keskus Kuutsil, hiljem toodi see üle Mõnistesse. 19. detsembril 1991. aastal kinnitati Mõniste valla omavalitsuslik staatus ning Mõniste vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Pärast haldusreformi 2017. aastal kuulub Mõniste piirkond Rõuge valla koosseisu.

Loodus

Looduskeskkonna poolest on Mõniste piirkond väga vaheldusrikas. Maastikku mitmekesistab suhteliselt suur vooluveekogude hulk. Mõniste piirkonna territooriumil voolab kolm suuremat jõge: Mustjõgi, Vaidva ja Peetri jõgi ning rohkesti nendesse suubuvaid suuremaid ja väiksemaid ojasid. Piirkonna territooriumil paiknevad looduslikud järved: Ubajärv, Mõniste järv ning kolm paisjärve: Ahelo paisjärv, Vastse-Roosa paisjärv ja Peetri paisjärv.

Mõniste piirkonna territooriumil asuvad Mustjõe ja Vaidva jõe luhad. Lisaks on piirkonnas kobraste poolt paisutatud alasid (Laandura, Ähve oja Leppuras). Piirkonnas asub kokku neli sood – Sinesaare, Sakurgi, Ubajärve ja Kupa soo.

Piirkonna territooriumile jäävad mitmed erineva kaitsestaatuse ja -eesmärgiga kaitsealad. Piirkonna lõunaosas paikneb Peetri jõe maastikukaitseala, mis on moodustatud jõe ääres paljanduvate lubja- ja liivakivipaljandite, jõe sügava sälkoru ning mitmete oma levikuala põhjapiiril kasvavate taimeliikide kaitseks. Kaitsealade nimekirja on kantud ka Mõisamõtsa metsakaitseala, mis paikneb riigimetsa aladel Vastse-Roosa lähedal, laiudes Vaidva jõest nii lõuna kui ka põhja pool. Ulatuslik, suurveega sageli üle ujutatud Mustjõe luht on registreeritud rahvusvahelise tähtsusega linnualana. Lisaks paiknevad piirkonna territooriumil veel mitmed linnukaitsealad, mis on moodustatud väike-konnakotka, must-toonekure ja kalakotka pesitsuspaikade ning metsiste püsielupaikade kaitseks.

Miljööväärtuslike paikadena väärivad äramärkimist Mõniste park, Vastse-Roosa park, Karisöödi park, Vastse-Roosa kalmistu, Mõniste mõisa viimase omaniku perekonnakalmistu, Saru ristipuud, Vaidva ja Peeli jõe ümbrus, Koemetsa (Lossimäed, Ubajärv) ja Mõniste kõrgeim punkt (113,5m) Mäe-Luustoja Peebu külas.

Metsamaa moodustab 9920,9 ha ehk ligikaudu 57% piirkonna pindalast.

Põnevat Mõniste piirkonnast

  • Piirkonnas asub Eesti kodu mälestuskompleks.
  • Mõniste lähistel asub Wulfide matmispaik.
  • Mõnistest leiab ilusa pargi koos järve ja selle kaldal asuva supluskohaga.
  • Vastse-Roosas toimetab Metsavenna talu.
  • Samuti leiab Vastse-Roosast Filmi Vargamäe külastuskeskuse.
  • Kuutsi külas asub Eesti vanim vabaõhumuuseum – Mõniste Talurahvamuuseum.
  • Mõniste vallas asub Eestimaa lõunatipp.
  • Mõniste vallas on sündinud folklorist Marju Kõivupuu.
  • Taheva-Karula-Mõniste piirkonna ühiseks tunnussündmuseks on Kotussõ “Uma üülaat“, mis tõi 2019. aastal (1. öölaat) kokku ca 800 külastajat ja 2020. aastal (2. öölaat) pea 2400 külastajat.
  • Endisel kitsarööpmelise raudtee tammil kulgeb Roheliste Rööbaste (Green Railway) matkarada.
  • Piirkonnas asub Hargla (Sarupalu) ristimets.
  • Mustjõest on leitud üle 30 kalaliigi.

Mõniste piirkond Internetis

Lisaks Kotuse kodulehel avaldatud informatsioonile tasub silma peal hoida ka järgnevatel lehekülgedel:

Kasutatud allikad