2021. aasta aprillikuus toimus veebi teel suur rahvaküsitlus, kus Kotuse piirkonna (Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkond) elanikud ja sõbrad avaldasid oma arvamust, et mis oleksid just need vaatamisväärsused, külastuspaigad ja põnevad sündmused, mida peaksid piirkonda külstavad inimesed kindlasti nägema ja kogema.

Foto: Kotuse erakogu

Kirjeldus

Kotussõ „Uma üülaada” näol on tegemist Kotuse koostöövõrgustiku (Taheva, Karula ja Mõniste piirkonna ühise) tunnussündmusega, mis sai alguse 2019. aastal. Laada eripäraks on see, et laat toimub suve teises pooles õhtusel ja öisel ajal Hargla Kooli lähistel imelises männimetsas, mis on kaunistatud tuhandete valgusallikate ja heledates toonides kaunistustega. Oma toodangut pakuvad käsitöömeistrid, kes näitavad, müüvad ja/või õpetavad oma oskusi, toiduelamusi metsakohvikud/kodukohvikud ning käsitöötoidu ja -joogi pakkujaid. Lisaks on põnevaid ja lihtsaid tegevusi lastele ning õhtu lõpetab öökontsert laadaplatsil. 2019. aastal leidis oma tee öölaadale ca 800 ja 2020. aastal juba 2 400 külastajat.

Rohkem infot 24. juulil kell 19.00-00.00 toimuva Kotussõ „Uma üülaada” kohta leiab SIIT

Foto: Kotuse erakogu

Üülaada lugu

Ühel sumedal suveööl, mil siristavad ritsikad nii kuuldavalt, et tahaks kaasa laulda, mil mändide latvades kostab lindude rõõmus lauluvadin, mis kestab koidikuni. Siis, kui süsimustas taevalaotuses siravad miljonid valgustäpid, mis pilkases pimeduses aegajalt valgust toovad, ent ometi on ses männilõhnalises metsas ülim rahu. Sel suveööl, linnakärast eemal, Kotuse ristumispaigas, on palju liikumist. Üle kodumaa kogunevad inimesed kokku sinna, kus vanas eestiaegses laadapaigas, keset männimetsa, toimub müstikat, romantikat, naudinguid ja rahu Mustjõe jalamil, tulede rüüs männimetsas on kokku koondunud käsitöömeistrid, kes näitavad, müüvad ja õpetavad oma oskusi. Toiduelamusi pakuvad metsakohvikud ja Kotuse käsitöötoidu ja -joogi pakkujad.

Laadaplatsist eemal saab jalutada Mustjõe äärde ning olla ses lõhnavas metsas hetkes iseendaga, kuulata ritsikate kontserti, nautida suveöö romantikat koos kaaslasega, kosutada oma hinge puid kallistades, niisama kiigel kudrutades ning teha neist hetkeist meeldejääv jäädvustus fotonurgas. Ka väiksematele külalistele leidub müstikat. Õdus suveöö kulmineerub männi metsas toimuva Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase kontserdiga. Seda kõike pole lihtne kirjeldada, seda peab ise kogema.

Foto: Loodusegakoos.ee

Kirjeldus

Tellingumägi on mägi Valgamaal, Valga vallas Tsirgumäe külas. Tellingumägi paikneb Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal. Kõrgus merepinnast on eri andmetel 87,5–92,2 meetrit, suhteline kõrgus üle 30 meetri.

Tellingumäel asub RMK laagriplats ja lõkkekoht ning 24 meetri kõrgune puidust vaatetorn, kust avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele ja Põhja-Lätile. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. Mäe jalamilt algavad mitmed tähistatud jalgrattarajad.

Lõkkekoht on mõnusalt valge ja avar. Siin saab öö mööda saata ka puukuuri katusealusel lavatsil. Samuti leiab lõkkekoha lähistelt National Geographic´u klaase akna.

Foto: Andrus Jagnitš

Tellingumäe lõkkekoha võimalused

Parkimisvõimalused: parkimine Rattaradade lõkkekohas või Tellingumäe lõkkekohas.

Varustus: lõkkekohas on 1 lahtine lõkkease grillrestiga ja 1 kaetud lõkkease, 2 käimlat, puukuur katusealuse lavatsiga, katusealusega laud, välikäimla.

Telkimisvõimalus: lubatud paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki.

Kattega lõkkekoht: 1 kaetud lõkkease

Lõkkekoht: 1 lahtine lõkkease grillrestiga

Matkavõimalus (lõkkekohast algavad/mööduvad):
• Taheva rattarada (21 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1436 ;
• Karula rattarada (50km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1438 ;
• Mõniste rattarada (55 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1440 ;
• Koiva pärandkultuuri jalgrattarada (18 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11153 ,
• Koiva pärandkultuuri jalgrada (2 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11152 ,
• RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/rmk-matkatee-pahni-ahij ,
• Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada (60 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11154 .

Kasutatud allikad

• Wikipedia – https://et.wikipedia.org/wiki/Tellingum%C3%A4gi
• Loodusegakoos.ee – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1444

Foto: Alaveski loomapark

Asukoht

Saru küla, Rõuge vald, Võrumaa

Kirjeldus

MTÜ Alaveski loomapark loodi eraalgatusel 2007. aastal eesmärgiga tutvustada rahvale võimalikult looduslähedastes tingimustes meie metsade loomi-linde. Loomapark on püüdnud kaasa aidata ka ulukite rehabilitatsioonile. Antud momendil on loomapargis esindatud 24 liigi esindajad. Loomapargis ootavad Sind: karud, põdrad, metskits, kodukitsed, kivinugis, metsnugis, tuhkur, ilves, mink, küülikud, ümisejad, rebased, kährik, paabulinnud, kodukanad, pärlkanad, jahifaasanid, kuldfaasanid, teemantfaasanid, sidrunfaasanid, kodukakk, hiireviu, väike-konnakotkas ja hirved.

Loomapargi alguseks saab lugeda eelmise aastasaja lõpul katsetatud metsseakasvatust. Järgmiseks sammuks oli Elistvere loomapargist ilveste saabumine, kes sai vahetatud Alaveski metsseapõrsaste vastu. Loomapark võttis vastu kaks emailvest, Soomest tuli isailves ja siis leiti Väike-Maarja lähistelt väikene Mõmsik (esimene karu), kelle keskkonnaametnik suunas meile. Nii loomapark vaikselt alguse saigi.

Hinnakiri

• Täiskasvanu – 4€,
• Õpilane, üliõpilane ja pensionäär – 3€
• Lasteaia laps 2€
• Alla 3-aastased – Tasuta
• Gruppidele – kokkuleppehind.

Kontakt

Enne külastamist palume ette helistada:
Ele Kõiv – 5661 0355
Rein Kõiv – 504 6926 või alaveski@hot.ee

Alaveski loomapargi tegemistel saad silma peal hoida ka nende Facebook´i lehe kaudu, mille leiad SIIT

Sügisene suurvesi Mustjõel – 23.09.2017

Kirjeldus

Lõuna-Eestis Kotuse piirkonna Koikküla-Taheva-Hargla-Saru-Mõniste lõigul võib kohata soodsal aastal lausa kahel korral maagilist viiendat aastaaega. Tavapäraselt esineb see peale lume sulamist varakevadel, kuid samuti võib seda kohata ka vihmarohketel sügistel või kevadetel. Suurvesi muudab käänulise Mustjõe ja iidse umbes 40 meetrise laiuse Koiva kohati kuni kilomeetri laiuseks vetemaaks. Vesi ujutab üle läheduses olevad luhad, täidab endised jõesängid ja soodid ning võimaldab harrastada slaalomi sõitmist kanuuga puude ja põõsaste vahel. Et saada parimat ülevaadet suurveest, siis soovitame ette võtta sel ajal kas kanuumatka sõpruskonnaga või külastada Mustjõe äärde jäävat Tellingumäe vaatetorni. Sealt avanev vaade annab parima ülevaate vee väest, võimust ja üleujutuse suurusest.

Foto: Filmi Vargamäe külastuskeskus

Kirjeldus

Filmi Vargamäe külastuskeskus asub Vastse-Roosa külas, Rõuge vallas, Võrumaal. Siin filmiti 2017. ja 2018. aastal suurfilmi “Tõde ja õigus”. Siinsed hooned ja rajatised ehitati algselt vaid filmi tarbeks, kuid kompleks sai omanäoline ja muutus nii koduseks, et filmitegijad otsustasid selle alles jätta. Nii saigi alguse Filmi Vargamäe külastuskeskus.

Filmi Vargamäe ala suurus on 12 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Külastuskeskuse keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Selle ümber saab näha teisigi filmist tuttavaid kohti: sauna-vanade elamist, suurt kivi, väljamäe kuuskede raiumise kohta ja muidugi naabrimehe Oru Pearu taluhooneid. Kompleks on unikaalne, sest osa sellest on autentne eesti talumajapidamine ja teine osa kuulub filmimaailma. Avastamisrõõmu jätkub siin kõigile!

Lahtiolekuajad

Filmi Vargamäe külastuskeskus on avatud 15. maist 15. septembrini.

• 15. mai – 30. juuni N-P kl 10:00-17:00
• 1. juuli – 15. august E-P kl 10:00-17:00
• 16. august – 15. september N-P 10:00-17:00 

Kontakt ja aadress

Tüviste, Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa 66013

Telefon: +372 502 9724

E-post: ingrid@filmivargamae.ee

KESKUSE KÜLASTAMISE VÕIMALUSED

• Omal käel ringkäik külastuskeskuse alal ja hoonetes keskuse lahtiolekuajal koos virtuaalse külastuskeskuse võimalusega (QR-koodidega huvipunktid keskuse alal).
• Ettetellimisel giidiga külastus filmi valmimise lugude ja külastuskeskuse rajatiste tutvustamisega soovitud ajal, sh väljaspool külastuskeskuse lahtiolekuaega (ringkäigu kestvus 1-1,5 tundi). Soovi korral lisatasu eest lõunapaus (supp, pirukas, leib, maitsevõi, jook) Mäe talu rehe all.
• Ettetellimisel grupikülastus soovitud ajal, sh väljaspool külastuskeskuse lahtiolekuaega (sisaldab keskuse piletit ja ringkäiku külastuskeskuses giidi juhtimisel (kestvusega 1-1,5 tundi);
• Soovi korral lisatasu eest väike kehakinnitus kohapeal (karask võiga ja taimetee).

MUUD TEENUSED

Loodusprogrammid koostöös RMK Pähni külastuskeskusega:
“Loodussõbra Vargamäe”
“Mine metsa …. Vargamäelt!”

Pärimusprogrammid koostöös Mõniste Talurahvamuuseumiga:
“Vargamäe laste mängumaa”
“Vargamäe argipäev”
“Vargamäe noored”
“Vargamäe eluring”

Elamusprogrammid:
“Õhtusöök Filmi Vargamäel” koostöös Saarsilla Talukohvikuga
“Vargamäe vanderselli saunaõhtu” koostöös Mõniste Talurahvamuuseumiga

Vaata külastuse ja teenuste hindasid juba lähemalt siit: http://www.filmivargamae.ee/hinnakiri

Foto: Filmi Vargamäe külastuskeskus

ÜLEVAADE FILMIST “TÕDE JA ÕIGUS”

Suurfilm “Tõde ja õigus” on Eesti 100. sünnipäevaks valminud mängufilm, mis põhineb A.H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. 2 tundi ja 45 minutit pika filmi stsenaariumi autor ja režissöör on Tanel Toom. Filmi kesksetes osades teevad kaasa näitlejad Priit Loog (Andres), Maiken Schmidt (Krõõt), Ester Kuntu (Mari), Priit Võigemast (Pearu), Simeoni Sundja (Juss), Indrek Sammul (sauna-Madis) ja Marika Vaarik (saunatädi). Filmis osales arvukalt näitlejaid – kokku 102 nimelist näitlejat ning lisaks taustanäitlejad.

“Tõde ja õigus” esilinastus 20. veebruaril 2019. Filmivõtted algasid 2017. aastal ja filmimiseks kulus pooleteise aasta vältel 75 võttepäeva. Suur osa stseene filmiti tänase Filmi Vargamäe külastuskeskuse asukohas Vastse-Roosal, kuhu ehitatigi filmi tarbeks nö. filmi-Vargamäe. Võrumaale rajati Vargamäe seetõttu, et režissöör pidas Järvamaal asuva ajaloolise Vargamäe muuseumikompleksi hooneid ja maastikku liiga tänapäevaseks. Lisaks filmiti ka mujal Eestis, näiteks Järva-Madise ja Järva-Peetri kirikutes, Vastseliina kõrtsis ja Esna vanas vallamajas. Oru Pearu maja filmifassaad pärineb Eesti Vabaõhumuuseumist ning kiviaed filmiti üles Läänemaal Nõva külas.

Filmivõteteks rajati talukompleksi hoonete juurde ka vajalikud põllud ja peenramaad. Näitlejad õppisid vanu käsitööoskusi (näiteks ketramist) ja talutööde tegemist. Et filmivõtete asukohas puudub elekter, siis varustati võttekohta generaatorauto abil. Lisaks võteteks kasutatavatele hoonetele rajati filmi-Vargamäele ka muu infrastruktuur (kostüümilaod, toitlustusala, teed, parkla, jne). Linateose eelarve oli 2,5 miljonit eurot.

Kasutatud allikad

• • Filmivargamae.ee – http://www.filmivargamae.ee/et

Foto: Metsavenna talu

Kirjeldus

Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest. Vastse-Roosa külast leiabki Metsavenna Talu, kus on ainulaadne võimalus metsavennaretke käigus peidikust otsida metsavendi, viibida punkris, kuulata tõestisündinud lugusid, laulda koos peremehega metsavennalaule ja süüa metsavenna einet või pidurooga.

Pea 20. aasta jooksul on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaliast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast jne.

Talvisel ajal pakub kelgutamisrõõme Metsavenna talu Punkrimägi. Sind ootavad nii snowtube`id kui moodsad KHW kelgud.

Lisaks talverõõmude nautimisele ja metsavendlusega tutvumisele soovitame läbi astuda ka armsast Metsavenna talu poest, kus lisaks kohalikule käsitööle kohe peab endaga kaasa ostma kohaliku meierei imelist sõira, juustu ja toorpiima.

Foto: Metsavenna talu

Metsavenna talu lühitutvustus

• Talu alustas tegevust 19. juunil 1999. aastal. Põhitegevuseks sai tookord metsavenna teema tutvustamine.
• 2004. aastal kaasajastati köök ja uuendati klientidele väike saal.
• 2010. aastast on katsetatud ja väikest viisi tehtud juustu, mida on senini müüdud vaid Metsavenna poes.
• Juustu tegemiseks on kasutatud OÜ Lõunapiima ökopiima.
• Septembris 2013. aastal alustati peamajale juurdeehitust täiesti uue 60-ne kohalise saali näol. Samaaegselt toimus ka köögilaiendus, mis olulisel määral parandas toitlustamise võimalusi.
• 2017. aasta suvel alustati kohupiima, sõira tootmist ja müüki väljapoole Metsavenna talu.
• Põhimootoriks talus on muidugi peremees Meelis Mõttus, kelle peret puudutas otseselt metsavenna teema ja kelle ideede põhjal talus suuresti asju on algatatud.
• Talus töötavad veel perenaine Marianne ja kokad: Natalie, Siiri ja Kaja.
• 24. veebruaril 2019. a. toimus uue etapi algus, milleks sai Metsavenna meierei pidulik avamine.
• Selle käiguga tahetakse anda uus hingamine kogu tegevusele. Meiereis hakatakse tegema juustu, sõira ja kohupiima. Juustuteoga alustati aprillis, mis läks laagerdamisele Itaaliasse.

Teenused

Metsavenna talu teenused leiab koos kirjelduste ja hindadega SIIT

Kontakt

Info ja registreerimine:

E-mail: metsavennainfo@gmail.com

Lisainformatsioon: Marianne Mõttus, perenaine +372 523 0850
Meelis Mõttus, peremees

Postiaadress: Metsavenna talu, Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa 66013

Foto: Metsavenna talu

Kes olid metsavennad?

Enne ja pärast teist maailmasõda põgenes Eestis võõrvõimu repressioonide eest metsadesse tuhandeid mehi. Põhjusi oli mitmeid – kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist, jõukamad talunikud pelgasid Siberisse küüditamist; vabatahtlikult või sundkorras saksa sõjaväes teeninud mehed pagesid arreteerimise eest; paljudel metsa põgenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil.

Kõrgemasse metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid sunnitud valima nimetati metsavendadeks. Peente okaspuupalkidega vooderdatud punker on kaevatud mäenõlva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad, kuid samas önnetud mehed oma pealesunnitud hundielu.

Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti või saadeti pärast tabamist Siberisse. Viimased põhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses.

Kasutatud allikad

• Metsavennatalu.ee – https://www.metsavennatalu.ee/
• Puhkaeestis.ee – https://www.puhkaeestis.ee/et/metsavenna-talu-22

Foto: Arvo Meeks

Kotuse piirkonna kõige järverohkem kant on Karula piirkond, kust leiab 34 järve, järgneb 18 järvega Taheva piirkond ja 4 järvega Mõniste piirkond. Suurimad järved on Aheru järv (~234ha), Ähijärv (~181ha), Suur-Apja ehk Koobassaare järv (~41ha), Karula Pikkjärv (~40ha) ja Ubajärv (~32ha). 

Meie kant lööb väikeste järvesilmade rohkusega. Tuleb ette võtta ainult kaart ja valiku saab teha pea 50 erineva kuju, suuruse ja tüüpi järve vahel. Leidub järvesilmi, mis on külastajate seas väga populaarsed ja ka neid, kuhu harva inimene satub. 

Armsatest looduserüppes asuvatest järvedest soovitame kindlasti külastada neid veesilmasid, kuhu RMK või kohaliku kogukonna poolt on rajatud väikesed telkimisalad ja lõkkeplatsid. Neis leiad kõik esmase, kus looduses viibimist saad nautida Sinu jaoks ettevalmistatud kohas. Kes otsib veelgi suuremat privaatsust, sel tuleb kaardilt lahti võtta Lüllemäe-Hargla-Mõniste kolmnurk ning leida sealt seest ja lähiümbrusest ise endale avastamist. Paljude järved kaldaala katavad õõtsikud, mistõttu on neile raske ligi pääseda.

Väiksed privaatsemad metsajärved, kus on Sind ootamas ettevalmistatud puhkekoht:

• Alumati järv – https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1446
• Kogrejärv – https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1448
• Linnajärv – https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1447
• Õdri järv – https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1295 ja https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1296

Foto: Kaagjärve mõis

Kaagjärve mõis paikneb Lõuna-Eesti alumises otsas, Valgast vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel suurte puude ja mõõdukate mägede maal. Karula rahvuspargi kuplid, metsatukad ning maalilised järved on lähedal, välismaa ehk Läti aga veelgi lähemal – kaardil kõigest mõne sentimeetri kaugusel!

Mõis on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning uuesti särama löömas. Mõisa on jõudsalt korrastatud nii seest kui ka väljast. Mõisa ümbrusest leiab armsa roosiaia, iidse allee, National Geographic´u kollase raami ja palju muud põnevat. Mõisas on võimalik ööbida (broneeri majutus SIIT), sealt leiab armsa suvekohvikunurga ning tihti näeb seal toimetamas noori. Mõis on koduks Tramburai ja Bamba ülipõnevatele laagritele (2021. aasta laagrisuve kohta vaata lähemalt SIIT) ning tegu on Valgamaa Õpilasmaleva hinnatud ja noorte seas populaarse tööandjaga. 

Foto: Kaagjärve mõis

Ajaloost

Kaagjärve mõisat (saksa k Kawershof) on esmamainitud 1541. aastal. Oma nime sai mõis tollaste omanike Kawerite järgi. Peale Põhjasõda kuulus mõis nii Golovinile kui ka Golitsõnile. 1801. aastast kuni 1919. aastani olid mõisal Karula mõisaga ühised omanikud – algselt von Brüggenid, hiljem aga von Groted.

Mõisa peahoone on 19. sajandi teise poole neorenessanss-stiilis ehitis. Hoone oli algselt keskelt ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline. Hoone vasakpoolses otsas asub väike neljatahuline torn. 1950tel aastatel täiskahekorruseliseks ehitatud hoones on paiknenud Kaagjärve Lasteaed-Algkool.

Mõisakompleksi kuulub ka hulk stiilseid tellishooneid 19. sajandi lõpust — valitsejamaja, kaaristuga ait jt. Ait paikneb teisel pool peahoone esist auringi. Ringi keskel asub maaliline tiik. Peale Kaagjärve-Mäemõisa tööstuskomopleksi rajamist hakati ajaloolist mõisasüdant nimetama tihti ka Alamõisaks.

1880tel aastatel rajati mõisast 2,5 kilomeetrit lääne poole, Rautina järvest väljuva väikese Kaagjärve oja äärde võimas ja stiilne tööstuskompleks. See on eesti keeles tuntud Mäemõisa nime all, saksa keeles aga nimetuste Kawershof Fabrik ja Grotenhof all. Alates 1880test aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna õllevabrik, jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm tööstushooneid. Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi. Õllevabriku otsaviilu teravkaaraknad viitavad neogootikale.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Karula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Valga valla territooriumile Kaagjärve külla.

Kasutatud allikad:

• Mois.ee – http://mois.ee/voru/kaagjarve.shtml
• Tramburai.ee – https://tramburai.ee

Foto: Janno Loide

Kirjeldus

Karula kõrgustikul, Valga- ja Võrumaa piiril, asub Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum – Karula rahvuspark (123 km²). Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Loodus on siin mitmepalgeline. Karula kõrgustiku ainulaadne ja kaunis pinnamood on kujunenud mandrijää tegevuse tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Põhja-Karulas domineerivad pärandkultuurmaastikud, mis on tekkinud aastatuhandeid kestnud inimtegevuse mõjul. Hajali paiknevad talud vahelduvad põllusiilude, heinamaade, metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest on koondunud just sinna. Lõuna-Karulas seevastu laiuvad metsamassiivid koos nende vahele mahtunud väikeste rabade ja soodega. Siin Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mets katab üle 70% rahvuspargi pindalast.

Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi – 40 neist jääb rahvuspargi alale. Suurim siinsetest järvedest on sopilise kaldajoonega Ähijärv (176 ha), mille kaldal asub ka Karula rahvuspargi külastuskeskus, sügavaim on aga Savijärv (18 m). Rahvuspargis asub ka Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna).

Karula rahvuspargi eesmärgiks on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust, kaitsealuseid liike ja kultuuripärandit.

Kaart

Kaardi rahvuspargist leiab SIIT

Foto: Loodusegakoos.ee

Külastuskeskus

Külastuskeskus asub Karula rahvuspargi südames, ümbritsetuna kaunite kuplite, müstiliste metsade ja lummavate vaadetega Ähijärvele. Asudes Valga- ja Võrumaa piiril, eemal suurtest maanteedest, peab siia eraldi tulema: kas autoga või bussiga, aga võib-olla hoopis jalgsi või jalgrattal mööda RMK Peraküla – Aegviidu- Ähijärve matkateed. Kuid see tulek on ettevõtmist väärt! Väsinud matkaja saab korraks jalgu puhata, vihma eest varju tulla, vaadata rahvusparki tutvustavat filmi ja tutvuda püsiekspositsiooniga. Kel aga soov võtta ette väiksem jalutuskäik või minna matkama, siis külastuskeskuse lähedalt saavad alguse mitmed matkarajad. Keskuse vahetus läheduses Ähijärve ääres on lõkkekoht ja telkimisvõimalus. Ruume saab kasutada seminaride korraldamiseks. Lisaks lummavale loodusele saab külastuskeskuses head nõu piirkonna vaatamisväärsuste, looduses liikumise võimaluste ning majutus- ja söögikohtade kohta. Keskuses on saadaval meened, infovoldikud ja matkateede kaardid. Gruppidele koostame soovi korral erinevaid programme, kuhu on võimalik kaasata ka kohalikke talusid.

Kasutatud allikad

• Loodusegakoos.ee – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark
• Wikipedia – https://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark
• Kaitsealad.ee – https://www.kaitsealad.ee/est/karula-rahvuspark

Foto: Restoran Kolm Sõsarat

Kolm Sõsarat on hubaselt elegantne gurmeerestoran maalilise Karula rahvuspargi veerel Lüllemäel. Siin, kohalike seas Kingsepa taluna tuntud sajandivanuses kollases puumajas kohtuvad tänapäevane kokakunst, kohalik puhas tooraine ning siiras armastus külaliste vastu. 

Meie teekond on osa perekonna loost, mis jutustab põlvkondade kaupa põlluharimisest, loomapidamisest ja looduse rütmis elamisest.

Nii on kestlik mõttelaad ning enamik jätkusuutlikke toimimisviise ja valikuid, mida restoranis siiani oleme teinud ja iga päev teeme, meile loomupäraselt omased. Alustades sellestki, et rajasime restorani oma juurte juurde, Lõuna-Eestisse, kus saame elus hoida ja edasi arendada siinset toidukultuuri kõrgtaseme restorani võtmes.

Kolme Sõsara 6–7käiguline menüü on sümbioos peakokk Kerti isikupärasest käekirjast, Eesti köögi pärimusest ning valdavalt omakasvatatud, ümbruskonna metsadest korjatud või kohalike väiketalunike toorainest. 

Meie restoran on täiuslik koht romantiliseks õhtusöögiks, eriliste sündmuste tähistamiseks  ja kodumaise köögi veel avastamata maitsenüansside nautimiseks. Külalisi tervitab ja maitseelamuse juhatab sisse majaperenaine Triin. Suvisel ajal saab restorani aias nautida nii Kadri loodud õiteilu kui ka peenramaad.

Kolm Sõsarat kuulub restoranide teejuhi White Guide Eesti 30 parima restorani hulka (kõrgtase) ning oli 2022. aastal broneerimissüsteemi DinnerBooking külastajate 10 lemmikrestorani seas teisel kohal.

Reserveerimine: Reserveeringuid võtame vastu broneerimiskeskkonnas DinnerBooking. NB! Ennetamaks tooraine kadu, palume laua broneerida vähemalt 72 tundi enne planeeritud külastust ning veenduda, et valitud kuupäev teile külastuseks sobib. 

Reserveeringute lisainfo: www.kolmsosarat.ee/tule-külla

Vastuvõetava grupi suurus: Kahe- kuni kuuekohalistes laudades saavad meie privaatses restoranis einestada kuni 12 inimest. Eriüritusteks on kogu restoran võimalik broneerida kuni 16 inimesele.

Menüü ja hinnakiri: Loomulikus kulgemises koos aastaaegade vaheldumisega pakume oma külalistele viie hooaja maitseid. Kõige ajakohasema info ja hinnakirja leiab meie kodulehelt www.kolmsosarat.ee/menüü

Arveldamine: Arvega/ülekandega või sularahas.

Parkimine: Maja kõrval parklas.

Kaart: Restoran Kolm Sõsarat

Foto: Mõniste Talurahvamuuseum

Asukoht

Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa 66018

Kirjeldus

Mõniste Talurahvamuuseum on vanim vabaõhumuuseum Eestis!

Külastajat ootab ees Lõuna-Eesti talu läbi sajandite:

• Mõniste üldajalugu kiviajast tänapäevani;
• 19. sajandi taluhooned ja hoonesisustus;
• 20. sajandi alguse taluhooned ja hoonesisustus;
• Talu põllutööriistad, hobuseriistad, sepatööriistad, tarbevahendid, talutekstiilid;
• 1930-date aastate talurahvakauplus.

Lahtiolekuajad

Suvehooajal 1. mai – 30. september iga päev 10.00 – 17.00 (suletud riiklikel pühadel)
Talvehooajal 1. oktoober – 30. aprill E-R 10.00-14.00 (suletud riiklikel pühadel)

Hinnakiri

Vaata täpsemalt https://monistemuuseum.ee/hinnakiri/

Kontakt

Telefonid: +372 789 0622 / 5622 7650 / 525 7027
E-mail: monistemuuseum@wi.ee

Mõniste Talurahvamuuseumi tegemistel saad silma peal hoida ka nende Facebook´i lehe kaudu, mille leiad SIIT ja nende kodulehe kaudu, mille leiad SIIT

Mõniste Talurahvamuuseumi 30-dat stiilis kauplus

Mõniste Talurahvamuuseumi kujunemise lugu

Mõniste muuseumile pani aluse 1948. aastal Mõniste rahvamaja juhataja Alfred Lepp (pildil). Tema initsiatiivil tuli 22. oktoobril 1948. aastal kokku kodu-uurimisringi asutamise koosolek. Mõniste Kodulooringi peamiseks eesmärgiks oli koguda paikkonnast etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid. Mõniste Rahvamajja asutati isetegevuslik koduloomuuseum.

Rahvamajast praegusesse asupaika kolis muuseum 6. veebruaril 1955. aastal. Hooned oli talumeeste poolt ehitatud Mõniste Tarvitajate Ühisuse kaupluseks, kaupluse aidaks ja kuuriks.

1956. aastal osteti muuseumile Jaanuse talust Mehka Kalamehele kuulunud 1879. aastal ehitatud rehielamu, mis ehituslikult sarnanes selleks ajaks hävinenud läheduses asunud Ala talu rehielamule. Ala talu eeskujule tuginedes taastati ka ait, saun ja suveköök-püstkoda.

Muuseumi põhisuuniseks oli anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva elu-olust XIX sajandi II poolel. Suitsutare, ait, saun ja suveköök olid sisustatud ajastule vastavalt- rehetoas püüdsid külastajate pilku mannekeen-eksponaadid Mehka ja Hipp, mille Alfred Lepp ise meisterdas. Neid nimesid on juba vanast ajast peetud kõige tüüpilisemaks mehe- ja naisenimeks Mõnistes.

Muuseumi teistes hoonetes eksponeeriti hobuvahendid, rakmeid, põllutööriistu, talupidamises kasutusel olnud majapidamis- tarbeid- võimasinat, juustupressi, koorelahutajat, rasvamasinat, külaseppade töövahendeid ja seppade valmistatud esemeid.

24. aprillil 1957. aastal sai seni isetegevuslikult tegutsenud muuseum riikliku muuseumi õigused Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi filiaalina.

1970.-1980. aastatel oli kauplusehoones- muuseumi peamajas, sisustatud looduse tuba, eksponeeriti münte ja paberrahasid, mõisaajast pärit esemeid ning muusikariistu. Kaupluseruumis oli sisustatud 1930-ndate aastate talutuba.

15. jaanuarist 1961. a. – 1. jaanuarini 2015. a. oli Mõniste muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal.

1. jaanuarist 2015. aastal loodi Võru Instituudi koosseisu muuseumiosakond, millesse kuuluvad neli Vana-Võromaal asuvat muuseumi: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda.

Alates 1. jaanuarist 2015. aastast on Mõniste muuseumi nimi Mõniste Talurahvamuuseum.

2016. aastal taastati endistes kaupluseruumides ekspositsioonina Mõniste Tarvitajate Ühisuse kauplus ja kaupmehe eluruum.

Kasutatud allikad

• Mõniste Talurahvamuuseumi koduleht – https://monistemuuseum.ee/

Foto: Andrus Jagnitš

Kirjeldus

Koiva ja Mustjõgi on väga olulised veekogud Kotuse piirkonnas. Tegu on iseloomult justkui vanaisa (Koiva) ja noore ringi jooksva lapselapsega (Mustjõgi). Koiva on rahulik, ~40 meetri laiune, lookleb vaikselt kõrgemate liivakallaste, puisniitude ja männimetsade vahel, kuid kui vaja väge näidata, siis suurvee ajal paisub kohati rohkem kui kilomeetri laiuseks. Mustjõgi on see eest käänuline, paarikümne meetri laiune ja kiirema vooluga, aga samuti kulgeb kõrgemate liivakallaste vahel läbi heinamaade ja männimetsade. Aga väenäitamisel on vanaisaga võrdne – paarikümne meetri laiusest jõest saab sadu ja sadu meetreid lai veteväli. Seda just eelkõige kevadiste suurvete ajal, aga ka vihmasemate sügiste korral.

Nende omaduste tõttu on mõlemad jõed väga hinnatud vee peal matkajate seas. Ürgne loodus, käänuline Mustjõgi ja iidne Koiva – need loovad kombinatsiooni millestki kirjeldamatust, mida lihtsalt ise peab kogema.

Kõige populaarsem alustuspunkt matkaks on tavaliselt Hargla küla, kust liigutakse 1-1,5h mööda Mustjõge, tehakse paus Tellingumäel (loe lähemalt punktist nr2) ja nauditakse vaadet Tellingumäe vaatetornist Mustjõele. Pärast pausi liigutakse edasi ning ~20-30 minuti pärast jõutakse Mustjõe ja Koiva ühinemispunkti. Soovitame korra oma kanuu „parkida” kahe jõe ühinemiskohta ja teha väikese katse. Astuda jalaga kord ühte jõkke ja siis teise ning tunnetada, kas kahe jõe veetemperatuur on ikka tunavalt erinev nagu räägitakse? Kumb siis on ikkagi külmem jõgi – kas Mustjõgi või Koiva? Katse lõppedes suundutakse mööda voolu edasi piki laia ja iidset Koivat. Matkajate retk lõppeb enam-jaolt kas „Uno sauna” juures või Kõrgepervel, kus liivane kallas kerkib äkitsi mitme meetri kõrguseks ning kõrgel kaldal ootab hubane lõkkeplats. Antud trassi läbimiseks kulub sõltuvalt veetasemest ja pausi pikkusest Tellingumäel keskmiselt 3-5 tundi.

Avastamist

Kotuse piirkonnas pakuvad kanuudega Mustjõe ja Koiva avastamise võimalust:

Punda talu – 5324 4372 või peeplyys@hotmail.com
Sette talu – 520 1233 või settetalu@gmail.com

Kanuumatk sügisesel suurveel Punda taluga

Kanuumatk kevadisel jõel Sette taluga

Soovitused kanuumatkaja isiklikule varustusele

• Jalanõud. Sobivad vanemad, kinnised või poolkinnised kerged jalanõud. Lahtise kanna- ja varbaosaga jalanõud on vähesobivad, kuna paadist vetteasumisel võib vigastada katmata jalaosa. Jalatsid saavad matka jooksul märjaks ja poriseks. Turvariski tõttu ei soovita kasutada kummikuid. Vette sattumise täituvad need veega ja takistavad ujumist. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja.
• Peakate. Sobilik on kanda pearätti või lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate kaitseb päikese, vihma ja putukate eest ning tema ärakadumise võimalus on väiksem.
• Kindad. Soovi korral võiks kasutada õhukesi kindaid. Varakevadistel ja talvistel matkadel on soovitavad neopreenkindad.
• Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep.
• Varuriided märjakssaamise puhuks.
• Veekindlad kotid dokumentidele, autovõtmetele, videokaamerale, fotoaparaadile, mobiiltelefonile ja varuriietele.
• Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.

Kasutatud allikad

• Matkajuht.ee – https://www.matkajuht.ee/kanuumatkad/