Sündmus on möödas.
Näitus “100 terviljapeenart”
15. mai 2021 - 15. sept. 2021
15. maist kuni 15. septembrini Filmi Vargamäe külastuskeskuses näitus “100 teraviljapeenart”
Filmi Vargamäe külastuskeskuses saab 15. maist 15. septembrini näha rändnäitust “100 teraviljapeenart”. Näitus kajastab samanimelist algatust, mis viidi Eestis ellu 2017. aastal eesmärgiga tutvustada eesti inimestele teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte. Näitus kajastab üle Eesti saja teraviljapeenra rajamist alates seemnete jagamisest ja külvist kuni viljade kasvamise ning koristamiseni. Näitus annab ka põhjaliku ülevaate viiest teravilja-ning kolmest kaunviljasordist. Näitus valmis Urvaste Külade Seltsi eestvedamisel ja selle kujundas kunstnik Epp Margna. Näitus on rännanud mitmel pool Eestis. Esimesed näitused ringlesid peenrategijate juures, hiljem paljudes koolides, kodudes, kirikutes, kultuurikeskustes ja muuseumites. Seda on eksponeeritud erinevatel konverentsidel ja põllumajanduslikel üritustel.
Mis on algatus “100 teraviljapeenart”?
Teravili on Eestis oluline põllukultuur ja toiduaine. Paraku ei tee paljud inimesed vahet kaeral, odral, nisul ja rukkil. Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, rajati 2017 kevadel agronoom Heino Laiapea algatusel 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatud odra, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga. Pakendatud seemned koos peenratähiste ja kasvatamise soovitusega jagati sajale huvilisele sama aasta märtsis. Huviliste soovil korrati projekti 2018. aastal. Peenraid jagus kõigisse maakondadesse. Enim oli neid Harju-, Tartu- ja Viljandimaal.
Teravili on Eestis oluline põllukultuur ja toiduaine. Paraku ei tee paljud inimesed vahet kaeral, odral, nisul ja rukkil. Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, rajati 2017 kevadel agronoom Heino Laiapea algatusel 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatud odra, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga. Pakendatud seemned koos peenratähiste ja kasvatamise soovitusega jagati sajale huvilisele sama aasta märtsis. Huviliste soovil korrati projekti 2018. aastal. Peenraid jagus kõigisse maakondadesse. Enim oli neid Harju-, Tartu- ja Viljandimaal.
Peenrarajajate hulgas oli 13 lasteaeda, 13 kooli, 7 muuseumi ja paljud pered nii maal kui linnas. Ka Avatud Talude päeval sai üheksas talus algatuse tulemusel valminud peenraid näha. Peenrad külvati aprilli keskpaigast juuni keskpaigani. Iga kultuur sai ühe ruutmeetri pinda. Saagi koristus toimus üldjuhul septembris.
Algatus oli üks EV 100 kingitusest, mis leidis meedias enim kajastust. Koostööpartnerid olid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Äripäeva põllumajandusportaal.
Sündmuse Facebook´st leiab SIIT