Lüllemäe Raamatukogu fuajees raamatukogu lahtioleku aegadel on avatud Karula Muinsuskaitse Seltsi poolt näitus “Vanad jõulu- ja uusaasta kaardid”

Postkaart õnnitluskaardina, mida võis posti teel lahtiselt saata, pärineb 19. sajandi lõpuveerandist. Esialgu kasutati õnnitluskaartidena tavalisi vaatekaarte, millele pühade eel trükiti sobiv tekst. Niisugune on ka esimene teadaolev Tallinnas välja antud piltpostkaart 1895. aasta lõpust Tallinna linnavaatega ja pealetrükiga „Head uut aastat“.
Esimesed joonistatud postkaardid tulid meil müügile 19. sajandi lõpus. Kalendripühadest on kõige rohkem kaarte saadetud alati jõuludeks ja uueks aastaks. Algul olid uusaastakaartidel vaid aastavahetust tähistavad elemendid: järgmise aasta number või kesköötundi näitav kell. Varsti hakati neid kaarte kujundama õnnesümbolite lisamisega. Näiteks neljalehine ristikhein, hobuseraud, põrsas või korstnapühkija. Kaartidele joonistati ka teisi päevakohaseid motiive: lumine talvemaastik kitsede ja jänestega, jõuluvana saaniga või ilma, päkapikud tantsimas ümber kuuse jms. 20. sajandi alguse õnnitluskaardid toodi meile tavaliselt välismaalt ja tekstid trükiti kohapeal. Nendel kaartidel oli liiga palju meie maitsele võõrapärast. Inimesed hakkasid pikapeale eelistama kohalike kunstnike poolt joonistatud kaarte, millel oli kasutatud rahvuslikke motiive ja kohalikke jõulu- ja nääritavasid.

1930-ndate aastate keskel tõrjusid kodumaised õnnitluskaardid välismaise juba täiesti kõrvale. Eriti populaarseteks muutusid fotokompositsioonid jõulu ja uusaasta motiividega, milliseid suurtes tiraažides valmistasid fototöökojad. Õnnitluskaartide autorid, nii kunstnikud kui fotograafid, on peale mõne üksiku erandi jäänud tundmatuks.
Kahjuks tänapäeval saadetakse õnnitluskaarte väga vähe.