Kes me siis oleme? Me oleme üks nüüdseks kuue liikmeline perekond, kes kolis Tallinnast kaugele maale (Lõuna) maale. Täpsemalt siis Vana Võromaale endisesse Taheva valda. Miks me seda tegime? Eks ikka sellepärast, et kasvada looduse keskel ülesse, et lapsed saaks üles kasvada looduses koos loomadega ja mis kõige tähtsam, et me saaks kasvatada endale söögi ja seda ökoloogiliselt ning võimalikult loodus sõbralikult. Kuidas me seda teeme ? No eks ikka hobustega ja ise. Vähemalt me üritame seda teha. Põhiliselt teeme enamus tööd ikka ära hobusega ja vähemalt endi arvates tuleb see ka päris hästi välja. Kolme maal elatud aastaga oleme saavutanud selle, et enamus söök tuleb omalt maalt ja ilma mootori abita. Samas ei ole me eemal ka modernsusest. Pikemaid vahemaid läbime ikkagi autoga ja samuti ei puudu majapidamisest nii telekas kui internet ning muidugi on toas võimalik kasutada ka jooksvat vett.
Põhilised tähelepanu vajajad laste kõrval on loomad ning neid on siin talus mitmeid. Näteks elavad siin kitsed, pardid, haned, piimalehm, hobused ja üks väike orvuks jäänud lihaveise vasikas. Muidugi ei puudu ka kassid ja koerad, keda mõlemaid on kaks. Meie põhilised päevased tegemised algavad igal hommikul loomadega: söödame kitsed ja kanad, lüpsame lehma, paitame hobuseid ja teeme muud toredat sinna juurde. Kõik see kordub ka õhtul. Kui sellised rutiinsed kindlad tööd on tehtud siis igaüks teeb oma toimetusi. Naispere üldjuhul on kas põllumaal või kasvuhoones ja igal vabamal hetkel on nad hoopis metsa head, paremat korjamas. Meespere aga tegeleb hobutöödega või maja renoveerimisega. Maja kohendamine on hetkel meie üks suuremaid projekte. Talvel tegeleb naispere aga toas käsitööga. Koome kangastelgedel vaipasid, linikuid, salle tekke ja kõike muud mis pähe tuleb. Samuti ei ole ka võõrad sukavardad ja heegelnõel. Mehed aga tegelevad talvel küttepuude varumisega ja seda muidugi ikka hobusega. Kõik puud on meil välja toonud hobune ja lõhkunud kirves. Nii nagu ikka see vanasti käis. Lisaks sellele on talvel ka palju muid toimetusi. Kitsed tahavad oksi närida ja lumi vajab lükkamist ning kuna talvel muru ei kasva, tuleb ka muretseda selle eest, et lehma ja hobuse kõht saaks täis.
Hetkel on eesmärgiks seatud see, et olla võimalikult isemajandav talu ja ära proovida kõik tööd mida vanasi tehti, et ellu jääda. Näiteks heinategu või viljakasvatus, seebitegu või ketramine. Kõik oleks tore ise ära proovida ja loodetavasti üks päev saama ka öelda, et oleme kõik ära proovinud.
Oma talus pakume me võimalust näha maaelu nii lähedalt ja ehedalt kui see meil välja tuleb. Võimalus on paitada loomasid, kallistada lindusid ning näha kuidas ja kust see piim siis ikkagi tuleb. Suve perioodil müüme metsasaadusid näiteks mustikaid ja pohlasid ja olenevalt saagist ka köögivilju ja juurvilju. Meil ei ole välja kujunenud müügilisti, aga kui küsida, siis midagi on alati pakkuda. Piimast saame võid, koort, juustu, kohupiima ning muidugi pudel head maapiima on ju alati hea mida koju kaasa võtta.
Kui tekkis huvi meie tegemiste vastu võib meid jälgida Facebookis Ühe talu lugu lehel või siis hoopis tulla meile külla.