Küüniniidu on olnud meie kodu ja ka töökoht juba pikka aega. Alguse sai siin toimetamine juba enam kui 37 aastat tagasi, kui leidsime Karula kaunite kuplite vahel vana maja koos mõne kõrvalhoonega. Sellest hetkest hakkas see koht teist elu elama.

Kohe tekkisid talupidamisse ka erinevad loomad – sead, lambad, lehmad. Põhitegevusalaks sai lüpsikarja kasvatamine. Loomapidamine on kuni praeguseni jätkunud, kuid lüpsikari on vahetunud lihaveisekarja vastu. Kasvatame kolme eri tõugu veiseid – simmentale, limusiine ja hele akviteene ehk rahvakeeli blondesid. Proovime hakkama saada oma pere liikmetega. See tähendab, et kõik peavad oskama teha erinevaid töid ja neid töid ja tegemisi on palju. Meil ei kehti ütlus: naine roolis – trakator kraavis.

 

 

Veiste kasvatamisega seondub mitmeid tegevusi. Näiteks poegimiste jälgimine ja vajadusel abistamine, koplite tegemised-korrastamised, loomasööda varumine, loomade kaalumised jne. Aastas üks kord tehakse ka lehmadele ,,pediküüri’ ehk lõigatakse ja viilitaks sõrgu kellel vaja. Loomade eri vanuses kaalumisest saab väga palju infot paremate ja produktiivsemate loomade välja selgitamiseks. Inimesed jälgivad, et kaal langeks, kuid pullidele 2,5 kg juurdekasvu ööpäevas teeb meil meele rõõmsaks. Üks meie töökatest tõupullidest Pehmo saavutas oma suvevormi ehk 1300 kg. Teda said Avatud Talude päeval külalised näha ja poiss polnud kade – lasi end vabalt katsuda ja pai teha.

Silo tegemisel oleme kaasa aidanud Baltic Agro kampaaniale, kasutades roosasid silopalli kilesid ja nii toetades võitlust naiste rinnavähi vastu. Naljatades oleme vastanud küsimusele millega te tegelete: limusiiniäriga. Imestunud nägude peale selgitame, et tegemist ikka veiste, mitte autodega. Tegeleme veel tervavilja kasvatusega. Lisaks raps, uba, hernes. Mine sa tea, ühel päeval ehk paneme kanepi ka maha. Kuid kõikidest kõige viljakam põllutoode on kivi! Igal kevadel korjatakse põllud kividest puhtaks, alates munakana suuruses kivist lõpetades sellise kiviga, mida peab traktoriga välja kaevama. Aga järgmisel kevadel on põllul kive rohkem kui eelmisel aastal. Me ikka räägime abilistele, et ausalt me ei vala neid kive tagasi vaid need tulevad ise järgmiste kevadtöödega välja.

 

Lisaks veistele on meil ka karvajalgade dünastia. Talu viiest hobusest kolm on karvased kui karud, lisaks on neil talvel vuntsid ka ees. Need on meie Iiri tinkerid ehk mustlashobused. Lakad on neil nii paksud ja pikad, et inimesed ikka imestavad kuidas nad oma tuka alt välja näevad ja jalad nii karvased, et kuidas nad omal karvade sisse ei koperda. Jala tõstetega saavad nad hakkama, aga usinad takjaste korjajad on nad küll oma karvkattega. Hobustega saab nii ratsutada kui ka vankri sõitu teha. Oleme oma Tupsujalaga nii pulmades käinud kui ka mustlasetendusel esinenud. Laste sünnipäevadel on nad ka suured lemmikud, sest uhke tunne on ju kaunistatud kaarikuga sõita.

 

Kui vahel meil talus liikudes imelikke hääli kuulda on, siis nende tegijateks on meie alpakad. Nad inisevad, kriiskavad, vilistavad või teevad eesli häälitsusi ning nad on pehmed ja graatsilised. Iseloomult uudishimulikud ja seltsivad – nende kopli lähedal kõndidese ei jää nad sammugi maha, kuna tahavad kõigega kursis olla. Kui vanaproua Paulale miskit ei meeldi, sülitab ta teistele. Aga kõige enam armastab ta oma perenaist Shrekiks muuta. Üks tatistus ning terve nägu on roheline ( ja hais on kestvam kui kallis Prantsuse parfüüm, kestab ka peale sauna!) Alpaka annab imepehmet ja sooja villa, millest laseme lõnga kedrata. Lõng on lamba omast 7 korda tugevam ja soojem ja mis eriti hea – sobib ideaalselt allergikutele, kuna ei sisalda lanoliini – on rasvavaba . Lõnga on meilt võimalik ka tellida ning erinevates värvitoonides.

 

Hommikul kella viiest algab meil kassikontsert. Kuid ei, seda ei tee meil kassid vaid meie paabulinnud Tik-Tik ja Tak-Tak. Isane hakkab aina rohke oma uhket tantsu tegema ja saba laiali ajama ning selle vaatepilt on võimas! Oleme ka juba kümmekond muna saanud – maitsevad hästi! Lisaks on meil veel eri suurustega, värvidega, tutulisi ja karvaste jalgadega kanu. Seda suurt kanade väge juhatab meil aga Papa Kalkun! Eriskummaline juhtum oli meil aga ühel kanal, kellele panime alla haudemunad. Ühest munast tuli välja hoopis pisike pardike. Ei saanud kanaema aru miks üks tibu tal nii kiiresti kasvab ja pardipoeg imestas, miks tal sellised suured lestad jalgade otsas on mida teistel ju pole. Veenõusse ronides sai selgeks, et ujudes on need väga kasulikud. Kanaemal jällegi paanika, et kuhu see rumal tibu ronib, upub teine veel ära. Aga nüüd on nad oma ja teiste isemoodi olekutega harjunud ja kõik sujub oivaliselt.

´

Majavalvur on meil uus. Nooruke Moskva valvekoer, kelle arvates põhiülesandeks on tiigis ujuda ning pärast mudavannis püherdada. Vahel ka kassid puu otsa ajada. Aga küll ta veel koerakohustusi õpib, sel aastal llas naudib suve!

Avatud Talude päevast oleme osa võtnud ja rahvast tuleb iga korraga aina rohkem. Pärast esimest aastat me isegi ei üllatu sellest enam. Paljud on kõikidel kordadel meil külas käinud ja ootavad juba järgmist aastat. Lisaks on mitmed resibürood meiega koostööd teinud, pannes Küüniniidu talu külastuse oma Lõuna-Eesti ringreisi programmi sisse. Turistidele on talu ekskursioon väga meeldinud ja ohtralt on pärast teelauas küsimusi esitatud. Lisaks saab ka kokku leppides teha eri suuruses gruppidele, peredele talutuuri. On ka kõrvaltalus ööbimise võimalused.

Aastaid tagasi sai kobraste vallutatud soisele maatükile kaevatud suur ilus tiik. Selle keskele tekitati saar, kus on tore piknikku pidada (olemas ka väike katusealune) Lisaks saab vesirattaga sõita ning kala püüda ja grillida. Paljud külastajad, tutvudes põgusalt meie tööde ja töömahuga, on heatahtlikult meid ,,hulludeks ’’nimetanud. Meile on see kui kiitus – meile meie hullus meeldib! Mõtetetes on juba uued plaanid ja väljakutsed.

Facebookis saab ka Küüniniidu talu tegemistel silma peal hoida.