Karula – looduse kinkide maa, su kuplite nõlvad ja orud meid kutsuvad sageli mõtlema….

´

Karula – See on kui looduse ime, kui astud metsast välja, et kohe silme ees igal pool mäed. Karula kuplistik igat seltsi ja sorti mägedega võlub Sind- tule Sa siis Hargla, Sangaste suunalt, Urvastest või veelgi kaugemalt- Karula piirkond haarab oma künkaliste kätega Sind sülle. Omakandi inimene loomukohaselt ei näe midagi erilist selles Jumala ilusas loomingus, kuid kaugemalt tulijale on see võlumaailm… Siin on palju avastamist ja palju võimalusi, et muuta maailma- tule, ole ja jää!

Karula piirkonna tutvustus

Karula nimi on pärit muinasajast, ajaloo käigus esinenud saksapärased nimetused – Karolen, Carolen, Carvelle jne.

Läänes on piirkonnal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Tõlliste piirkonnaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa Taheva piirkonnaga, Võrumaa Mõniste piirkonnaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga.

Piirkonna elanike arv on ca 900 ning piirkonna pindalaks on 230 ruutkilomeetrit. Karula piirkonna rahvastikutihedus sõltub suuremal määral kunagi välja kujunenud asustusest Kaagjärve-Karula-Lüllemäe suunal, mida hiljem on toetanud Valga suunalt tulles maantee lähedus ja keskus Lüllemäel. Rahvaarvult on suurim küla 254 elanikuga Kaagjärve ja sellele järgneb Lüllemäe 214 elanikuga.

Piirkond jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina ja Väheru.

Piirkonna administratiivne keskus asub Valga linnas (Lüllemäelt 22 km ja Kaagjärvelt 12 km). Võru jääb vastavalt 49 km ja 61 km, Tartu 88 km ja 90 km ning Tallinn 270 km ja 260 km kaugusele. Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, haridus, (maa)turism, põllumajandus (sh. mesindus, loomakasvatus, metallitöötlus, remonditeenus, teraviljakasvatus), kaubandus.

´

Ajalugu

Karula nime (saksa keeles Karolen, Carolen, Carvelle jne.) on seni teadaolevalt esmakordselt mainitud kihelkonnakiriku asukohana 31. oktoobril 1392. aastal, kui viimasesse määrati uus preester. Karula kihelkond kuulub keskajal asutatud kihelkondade hulka, mille koosseisus olid Karula ja Kaagjärve vallad. Kaasaja ajaloolased on arvamusel, et keskaegne kihelkond loodi tõenäoliselt muinasaegse kihelkonna põhjalt ja arvatavasti pole Karula oma nime saanud karudelt. See võib pärineda hoopis muistse kohaliku pealiku või esivanema isikunimest. Keskajal oli kihelkond suurem kui tänapäeval, kuna algselt oli selle osa ka pool Hargla kihelkonnast. 

Laanemetsa ja Koikküla külad eraldati Karulast Rootsi aja lõpul seoses Hargla kihelkonna moodustamisega 1694. aastal. Karula kihelkond kuulus esialgu Võru maakonda.

Eesti Vabariigi Valitsuse 6. septembril 1920. aastal vastuvõetud seadusega määrati kindlaks Valga maakonna maa-ala ja Karula ning Kaagjärve vallad hakkasid kuuluma Valga maakonna koosseisu. 28. detsembri 1922.a. rahvaloenduse andmetel oli elanike arv Kaagjärve vallas 1400 ja Karula vallas 2837. Rahvastiku tihedus 15,2 inimest km²-l. Külasid ja talude rühmasid 8. Külad Karula vallas: Apja, Koobassaare, Ivaski, Mähkli, Metsoja, Nigu, Vissi ja Lüllemäe. Kaagjärve vallas olid ainult üksiktalud. Mõisaid 5, neist peamõisaid 3 (Iigaste, Kaagjärve ja Karula), karjamõisaid 3 (Kirbu, Rebase ja Väheru) ja 1 kirikumõis (Karula). Talusid 684, neist kuni 5 hektarit 124; 5 – 10 hektarit 88; 10 – 20 hektarit 163; 20 – 30 hektarit 147; 30 – 50 hektarit 107; 50 – 100 hektarit 53; 100 ja enam hektarit 2. Taludest ostutalusid 193, renditalusid ostutalude maadel 74, endisi mõisa renditalusid 78, uusi asundustalusid 286, muid talusid 53. Talude kasutada oli 17 592 ha maad. 1929.a. oli koduloomi: hobuseid 1218, veiseid 4062, lambaid 3608 ja sigu 2175.

´

Tööstuslikke ettevõtteid: telliskivitehaseid 1 (Karula), sae ja jahuveskeid 1 (Kaagjärve), jahuveskeid 3 (Karula), piimatalitusi 2 (Kaagjärve ja Karula ühispiimatalitus), viinavabrikuid 1 (Iigaste), kauplusi 13, neist 12 talurahva- ja segakauplust ja 1 viinapood. Laadapäevi korraldati aastas 3.

Algkoole oli 1929/30 õppeaastal 4, kokku 24 klassi, 13 õpetaja ja 256 õpilasega. Need olid: Kaagjärve 6 kl. kool 3 õpetajat, 88 õpilast, Madsa 6 kl. kool 3 õpetajat, 55 õpilast, Vissi 6 kl. kool 4 õpetajat, 71 õpilast, Iigaste 6 kl. kool 3 õpetajat, 45 õpilast.

Rahvaraamatukogusid 4, seltse ja ühinguid 29, arste 1, ämmaemandaid 1, postiagentuure 2, telefoniagentuure 1, kõnepunkte 3. 1930.a. vaestemaju 4, neis oli vaeseid 48 ja rahalist abi saajaid 98.

Vallad likvideeriti 1950. aastal ja tööd alustasid külanõukogud. 1960. aastatel toimunud haldusreform tükeldas sajandite vältel püsinud kihelkondi üsna juhuslikult. Karula külanõukogu liideti 1962. aastal Kaagjärve külanõukoguga. Karula kohalik omavalitsus taastati 30. jaanuaril 1992. aastal. Kuni 2017. aastani hõlmas Karula valla territoorium endiste Karula ja Kaagjärve valdade territooriume. Valla pindala oli 230 km2, elanike arv 1001 (01.01.2015. a seisuga). Valla administratiivne keskus asus Lüllemäel. Vald jagunes 14 külaks. 2017. aasta omavalitsuste haldusreformi käigus liideti Karula vald koos Taheva, Tõlliste, Õru ja Valga linna omavalitsustega Valga vallaks.

Karula mõisa loss, hävis 1919.a.

´

Loodus

Loodus on siin Lõuna-Eestis tüüpiline, lääneosas tasasem, idaosas mosaiikne Karula kõrgustiku kuppelmaastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Tornimägi e. Rebasemägi– 137,85 m üle merepinna. Piirkonna territooriumil asub 32 järve. 34,9 ha suurune maaliline Pikkjärv on riikliku kaitse all. Poolt piirkonna territooriumist katavad metsad, kus elab arvukalt metslinde, metssigu, põtru, metskitsi ja väiksemaid ulukeid ning juhukülalistena ka karusid ja hunte. Looduse eripära tõttu harrastatakse siin meelsasti jahindust ja kalandust. 1993.a. moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 piirkonna territooriumist. Rahvuspargi keskus asub Ähijärvel. Karula piirkonna loodus loob head eeltingimused loodusturismi arendamiseks.

Karula piirkonna looduskeskkonna seisundit võib hinnata heaks. Keskkonna reostamine on viidud miinimumini. Samuti pole piirkonnas suurfarme ega -tööstusi. Olemasolevad riiklikud kaitsealad täidavad hästi oma eesmärki. Keskkonnakaitseliselt on probleemiks külade amortiseerunud reoveepuhastus- ja kanalisatsiooniseadmed. Keskkonnajärelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.

Ühe neljandiku piirkonna territooriumist võtab enda alla Karula rahvuspark (umbes pool pargi koguterritooriumist), juhindudes tegevuses kaitse-eeskirjast ja tegutsedes kaitsekorralduskava alusel. Piirkond teeb rahvuspargiga koostööd seoses erinevate projektidega. Piirkonnas asub Pikkjärve maastikukaitseala, mis hõlmab Karula Pikkjärve ja selle lähiümbrust. Pikkjärve maastikukaitseala haldab Keskkonnaameti Põlva- Valga- Võru regioon.

Suurema alana on looduskaitse all Kaagjärve mõisapark. Kaagjärve mõisapargile on tehtud dendroloogiline inventuur ja koostatud hoolduskava.

Piirkonna territooriumil asuvad NATURA 2000 alad jäävad peale Karula rahvuspargi laienemist Karula rahvuspargi koosseisu (kaitseala valitseja on Keskkonnaamet), v.a. Pikkjärv, mis on Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses (kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet). Pikkjärv on NATURA loodusala ja Karula rahvuspark on NATURA linnu- ja loodusala. Looduskaitsega tegeleb piirkonnas ka RMK, mis on pannud rõhku loodusturismile, arendades välja mitmeid puhkekohti. Piirkonnas asub Kirbu soo hoiuala, mis on loodud elupaigatüübi – liigirikaste madalsoode ning siirdesoo- ja rabametsade kaitseks. Piirkonnas on 5 kaitstavat looduse üksikobjekti, mille kaitsel ja haldamisel tehakse koostööd kaitsealade haldajatega, sest paljud objektid asuvad kaitseala maa-alal.

Põnevat Karula piirkonnast

  • Mäemõisa külas – Kaagjärve mõisahoone (Loss) koos pargi ja roosiaiaga, Alamõisa külas Kaagjärve mõisa tööstushoonete kompleks
  • Karula külas – Karula mõisa hoonete kompleks koos pargiga ja Kroodimäel mõisnike Grotede matmispaik
  • Pikkjärve külas – Karula õigeusu kirik, endise Pikkjärve kooli hooned ja tehnikaalaste käsiraamatute autori, erialase eesti keele hoidja ja edendaja, Eesti Vabariigi lennuväe ohvitseri Arseni Palu mälestusmärk sünnikodus Käärispalu talus
  • Kirbu külas – Ohvrikivi Tarsapalus ja rahapettai
  • Mägistes – Kirjanik, EV minister, kirikuõpetaja Jaan Lattiku sünnikodu
  • Koobassaare külas – Kivi metsavahi rehielamu kompleks
  • Lüllemäe külas – Karula Vabadussõja mälestussammas, Karula kalmistud, vana kirikukõrts ja seltsimaja (Tänane kultuurimaja), Karula kirikumõis ja koguduse leeri- ja koolimaja Köstrijärvel
  • Karula Maarja kirik (Lüllemäe külas) – Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula noorpaar. 2006. aasta mais avastas Karula kirikuõpetaja Enno Tanilas varemetes seisva Karula Püha Maarja kiriku kooriseinast “kaljujoonise” Hiljem, 2007. a detsembris selgus, et kiviraiendit oli juba 2004. aastal märganud Pikne Kama Karula rahvuspargi Madsa talust. Pikne, tookord koolipoiss, leidis kiviraiendi 22. aug 2004. a toimunud maalilaagri ajal kirikut joonistades. Inimfiguuridega kivi asub kiriku kooriosas, 19. sajandil sellesse raiutud ukse kõrval, hoone välisküljel. Parempoolne figuur kujutab ilmselt suure kõhuga rasedat naist ning vasakpoolne meest, kelle puhul on rõhutatud peenist. Mõlemad figuurid lõpevad kehast ja kätest mõnevõrra peenemate jalgadega, kus on kujutatud ka labajalgu.
  • Karula piirkonnas on sündinud Tiit Vähi – Eesti Vabariigi peaminister 1992; 1995-1997, Rein Randver – poliitik X,XII,XII Riigikogu liige; Vello Lind – ENSV põllumajandusminister 1981-1983; Viktor Kollin – ajakirjanik, luuletekstide autor.

´

Piirkonnas tegutsevad seltsid

Karula piirkond TV-s/videos

 

´

Karula piirkond Internetis

Lisaks Kotuse kodulehel avaldatud informatsioonile tasub silma peal hoida ka järgnevatel lehekülgedel:

Kasutatud allikad