Kursus toimus Valgamaal, Parmu Ökokülas asuvas majapidamises. Metsatöödel lõid lisaks Maaülikooli üliõpilastele ja juhendajatele kaasa ka kohalikud külaelanikud, kellele veoloomade ja -tehnikaga töö on igapäevaseks tegevuseks ning kes oma oskuste ja kogemustega panustasid tublisti õppepäevasse. Näiteks nõustas ja juhendas hobuste ja hobumajandusega „sina“ peal olev Parmu Ökoküla elanik Raul Tiit tudengeid alates hobusega ümberkäimisest kuni hobumetsatööde – sealhulgas palgiveokelgu käsitlemise – tehniliste üksikasjadeni välja. Veoloomad, kelle hobujõudude abil metsatöid teostati, erinesid üksteisest nii võimsuse kui gabariitide poolest, tegevust jagus nii eesti raskeveohobusele kui ka šetlandi ponile.

 

Parmu Ökoküla, mille piiridesse Tõrvase küla jääb, on küla eestvedaja Kalev Raudsepa hinnangul sarnaseks koostööks ja tegevuseks just õige paik, kuna siin on naturaalmajandusel elustiilis suur osakaal. „Ilm soosib metsatööd. Lisaks tuli lumi õigel ajal ja praegu metsas tööd teha on lausa nauding,“ lisas Raudsepp.

 

Põhjusi, miks hobumetsandust propageeritakse, on mitmeid. „Rahvusparkides ja asulalähedastes metsades on omanikul ja hooldajal tihti mure puidu kättesaamisega. Samas on keskkonnakaitseliselt oluline majandada poollooduslikke kooslusi pehmete võtetega ning anda tööd maastikke hooldavatele hobustele – eriti meie ohustatud kodumaistele tõugudele,“ rääkis maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp kursust tutvustavas pressiteates.

 

Lisaks on väikeettevõtjatel ja väikemetsaomanikel tihti probleeme väikeste koguste, erisortimendi või harvesterist rikkumata puidu kättesaamisega metsast. Selleks tuleb otsida kergemat tehnikat ning siin on hobune käepärane ning konkurentsivõimeline. Kursusel nähtu-kuuldu on kasuks mitmesuguste maamajapidamiste omanikele, näiteks pärandkoosluste hooldajatele, aiandustalunikele.

 

Hobumetsatööde päevi korraldas Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool hobumetsanduse algkursuse raames.