Ristipuud on oluline kultuuripärand, millest esimesed kirjalikud allikad pärinevad juba 17. sajandist. Matuse teekonnal risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline traditsioon lõunaeestlaste seas. Selles on segunenud uskumus, et puu on lahkunu hinge uus asupaik ja ta ei tule koju kummitama – nii mälestatakse lahkunut. Lõuna-Eesti ristimetsad, tavaliselt okaspuu- või segametsad, asuvad surnuaedade vahetus läheduses või kirikuteedel ehk küla ja surnuaia vahele jääva metsa ääres. Ristipuid austati ja nende maha lõikamine oli keelatud.

 

„Muinsuskaitseamet menetleb praegu 14 riigimaal paikneva ristimetsa kaitse alla võtmist. Kui need saavad kaitse alla, siis jätkame eramaal kasvavate ristimetsadega. Seniks, kuni ristipuud pole riikliku kaitse all, aitavad neid kaitsta võimalikult täpsed asukohaandmed. Kõige paremini kaitseb ristipuid aga maaomaniku ja kohaliku kogukonna teadlikus ning hooliv suhtumine,“ ütles Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama.

 

Senise andmestiku põhjal on loodud ristipuude kaardirakendus, mida saab kasvõi nutitelefoni vahendusel maastikul käies vaadata. Kuid kindlasti on veelgi ristipuid, mida pole veel kaardistatud ja mida võib seega ohustada metsalõikus. Sama ristipuude kaardikiht on olemas ka Metsaregistris, mille järgi plaanitakse raietöid. Hävinud ristipuud ja –metsad kuvatakse kaardil hallis toonis varjuna, et nende kunagist olemasolu meeles pidada.

 

Ristipuude info täpsustamisega maastikul tegeleb Keskkonnaamet „Tegeleme pidevalt ristipuude info kontrollimisega kohapeal ja kanname muudatused kaardile, et võimalikult täpne teave oleks kõigile saadaval. Kutsume kõiki üles kaardiga tutvuma ja ebatäpsustest teada andma,“ sõnas Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg. Kaardirakenduses on ka vastav võimalus olemas, valides paremas servas olevast nupureast „Tagasiside“ ja määrates teate liigiks „Teade ristipuu kohta“.

 

Samuti palume raiete teostajatel olla hoolivad kultuuripärandi vastu. Ristipuid märgates tuleb need jätta raiumata ning

teavitada nende asukohast Keskkonnaametit.

 

Tööriista kasutamise juhendiga saab tutvuda siin: https://geoportaal.maaamet.ee/…/Kuidas_saata_teave…

Kaardikiht on valminud Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja Maa-ameti koostöös. Andmete täpsustamine kaardikihil toimub koostöös Muinsuskaitseametiga.

 

Foto: Pikne Kama