Alfred Elmar Lepp sündis 19. jaanuaril 1900. aastal Sarus, Alamurmõ talu popsikohas, tema isa oli Saru küla sepp. Isa sepatööst saadud sissetulek andis Alfredile võimaluse omandada kõrgem haridus.

Alghariduse sai A. Lepp Saru valla Jaanimäe algkoolis. Õpingud jätkusid Hargla köstrikoolis, hiljem Võru Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasiumis ja Tartu Treffneri Gümnaasiumis. Alfred Lepp osales Vabadussõjas, millest ta naasis eluga. Aastatel 1923-1930 õppis ta Tartu Ülikooli Teoloogia-Filosoofia teaduskonnas.

 

A. Lepp ordineeriti kirikuõpetajaks 22. mail 1932 . aastal Tallinnas Jaani kirikus, piiskop Jakob Kuke poolt. Ta oli 18. maist 1932 kuni 5. juulini 1933 Rõuge Maarja koguduse õpetaja Valter Viksi isiklik adjunkt. Seejärel oli ta 2. maini 1935 Tallinna Pauluse koguduse asetäitja-õpetaja. A. Lepp töötas vaimulikuna kuni 1935. aastani. Tema kirikuõpetaja karjäär lõppes skandaalse armulooga, tolleaegse piiskopiproua, Edith Rahamäega.

Aastatel 1935–1940 tegeles Alfred Tartus tervislike eluviiside ja kristliku hingehoiu õpetamisega. Aastatel 1940-1943 rändas ta koos Edith Rahamäega mitmel pool Euroopas. Tema maailmale avatud eluperiood algas, kui ta pöördus tagasi Eestisse ja hakkas pidama oma isatalu.

Alfred Lepp oli aktiivne ja mitmekülgne inimene. Tal oli hea lauluhääl, suhtlemis- ja tantsuoskus. Kodukohta tagasi tulles kasutas ta oma oskusi ja võimeid kõigepealt näidendite lavastamisel Saru Rahvamajas. Repertuaaris olid operetid “Lõbus talupoeg” ja “Rohelisel aasal”.

1944. aastal valiti ta Mõniste Rahvamaja juhatajaks, kus ta töötas kuni 1957. aastani. Põhitöö kõrvalt oli ta aktiivne rahvaesindaja külanõukogu saadikuna ja täitis mitmeid külanõukogu poolt antud ülesandeid: rahvaloendaja, riigilaenu volinik jne.

Mitmete rahvamajas tegutsenud ringide hulgas oli sel ajal ka kodu-uurimisring. Innustatuna üle-eestilisest tunnustusest rahvamaja tööle 1948. aastal otsustas A. Lepp luua kodu-uurimisringi juurde isetegevusliku muuseumi, millest sai alguse Mõniste Muuseum. 1957. aastal sai isetegevuslik muuseum riikliku muuseumi staatuse ning 1957.-1963. aastani töötas ta omaenda loodud Mõniste Külamuuseumi juhataja ja teadurina.

Aastatel 1948-1963 oli muuseumisse kogutud 2850 eset, mis kuulusid järgmistesse kogudesse: suur etnograafiliste ja ajalooliste esemete kogu, looduslooline kogu taimedest, loomadest ja linnupesadest. Lisaks märgi- ja margikogud, müntide ja paberrahade kogu. Tema eestvedamisel taastati muuseumi alale popsitalu hooned (rehielamu, saun, ait ja püstkoda), mis varem asusid küll lähedal, kuid olid muuseumi asutamise ajaks juba hävinenud.

Alfred Lepp oli esemete ja mälestuste koguja, kuid muuseumi kasvades oli tal raske toime tulla kogude süstematiseerimise ja paberimajandusega. A. Lepp jäi vanaduspensionile 1963. aastal.

Alfred Lepp oli elu lõpuni veendunud taimetoitlane ja koostas ka raamatu taimetoitudest. Toortaimetoitlasena oli ta teadlik päikese tähtsusest organismi ainevahetuses ja kasutas igat võimalust päikesekümbluseks.

Pensioniaastad sisustas ta oma majapidamises mesilaste- ja lambapidamisega ning ta oli aktiivne külarahvaga suhtleja.

Alfred Lepp suri 84. aastasena, 14. septembril 1984. aastal ning on maetud Hargla kalmistule.

2020. aastal möödus Alfred Lepa sünnist 120 aastat. Seoses riikliku olukorraga lükati aastapäeva tähistamine edasi 2021. aastasse.

 

Allikas: www.monistemuuseum.ee