Tervise Arengu Instituut alustas alkoholi liigtarvitamise vastase teavitusega „Vähem alkoholi = rohkem elu”, kutsudes mõtestama alkoholi rolli seltskondlikus ajaveetmises. „Suur osa alkoholitarvitamisest toimub ühise ajaveetmise käigus ning alkoholitarvitamist seltskondlikus suhtlemises võib pidada normiks. Liigtarvitavad inimesed teavad sageli ka ise, et nad joovad liiga palju ja et sellel võivad olla tagajärjed, kuid käitumise muutmisel on üheks takistuseks sisseharjunud käitumismustrid ning ümbritsevate käitumine ja hoiakud,” tõdeb Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. „Alkoholitarvitamine võib kaasa tuua näiteks tülid suhetes, maine rikkumise sõprade silmis või õnnetustesse sattumise, kuid meie sõnum on, et muutuse tegemiseks ei peaks ootama, kuni probleemid tekivad või muutuvad tõsiseks,” lisas Ülesoo. „Tahame esile tuua mõtteviisi, et väiksem alkoholitarvitamine tähendab aktiivsemat, sisukamat ja põnevate väljakutsetega täidetud elu. Vabanenud aja, energia ja raha saab suunata hoopis hobidesse, enesearengusse ja enda jaoks oluliste eesmärkide saavutamiseks. Ka suhted teistega võivad muutuda paremaks,” ütles Ülesoo. Tervise Arengu Instituudi tellitud viimasest alkoholiteemalisest uuringust selgus, et juba praegu proovivad paljud oma alkoholitarbimist piirata – 37 protsenti inimestest, kes alkoholi tarbivad, olid viimasel ajal proovinud seltskonnas vähem juua. „Püüame oma teavitusega sellele trendile hoogu juurde anda,” ütles Ülesoo. „Eriti oluline on, et ka ümbritsevate inimeste suhtumine sellisele otsusele oleks toetav ja aktsepteeriv. Üksi on vastuvoolu raskem ujuda, teiste positiivne hoiak loeb väga palju,” arvas ta. Kampaania veebilehel (leiad SIIT) saab teha testi, et määrata millist alkoholitarvitaja tüüpi inimene on, ning antakse soovitusi ja nippe, kuidas vähema alkoholiga aega veeta, pidusid pidada ning vähem juua. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele tele- ja raadioklippe, välireklaame ning internetireklaame. Eesti ühiskonnale on iseloomulik Põhjamaade joomismuster, kus alkoholi tarvitatakse suures osas eesmärgiga end purju juua. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli purjutajaid 2014. aastal 29 protsenti inimestest, sealhulgas 50 protsenti meestest ning 15 protsenti naistest. Nende hulka loeti inimesed, kes tarvitavad lühikese aja jooksul korraga üle kuue alkoholiühiku. See on näiteks kolm pudelit keskmise kangusega õlut või kuus pokaali veini või kuus pitsi kanget alkoholi. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames. Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee