Järjest jahedamaks muutuvad ilmad kaanetavad veekogud peatselt jääga. Esimene jää tekitab pärast möödunud suve ja igavamat sügisaega lastes kindlasti palju elevust ning uudishimu. Seepärast kutsume vanemaid lastele juba varakult rääkima üle nõrga jääga seonduvad riskid ja hoida väiksematel veekogude läheduses alati silm peal. 

Enne veekogu katval jääle minemist tuleb enda ohutuse tagamiseks olla alati ettevaatlik ja tähelepanelik ning hinnata hoolikalt ilma- ja jääolusid. Tuleb meeles pidada, et inimest kannab üksnes „terve” jää, mis on ühtlane ja sile ning milles pole lõhesid või pragusid. Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Kusjuures alati ei pruugi seegi paksus olla piisavalt turvaline, sest ilmaolude muutudes muutuvad kiiresti ka jääolud. 

Läbi jää vajuv inimene satub vette, mille temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Sellistes oludes peab täiskasvanud tavainimene jõu raugemiseni vastu kuni 10 minutit, laps kaotab vees teadvuse veelgi varem. 

Jääl liikumise meelespea:

  • Veendu, et jää kannab. Liigu jääl juba eelnevalt käidud kohtades.
  • Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrgem.
  • Veel tuleb väga tähelepanelik olla kõrkjate kasvukohtades, madalike ja allikakohtade juures, kanalisatsiooni-, joa-, kraavi või muudes suudmekohtades.
  • Praksumist kuuldes lahku kohe jäält. See tähendab, et jässe on tekkinud praod.
  • Vooluveekogul, nagu jõgi või oja on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil. 
  • Pimedas jääl liikumine ei ole mõistlik, sest kergesti võib ära eksida.
  • Jäätunud lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu külmumisoht tekib lihtsamini.
  • Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid pigem kiirendab seda

Talvisel ajal juhtuvad veekogudel õnnetused siis, kui ollakse liiga enesekindel ja ohte ei hinnata tõsiselt. Uppumisohtu kasvatab turvavarustuse mittekasutamine. Elementaarne on kaugemale jääle minnes kaasa võtta jäänaasklid ja veekindlas kotis laetud mobiiltelefon. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal.  Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, siis helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.

Annelore Hirschon
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist

 

Allikas: www.rouge.kovtp.ee