RMK on oma kodulehele välja pannud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade metsatööde kavade projektid (https://bit.ly/2QRu6dy) ja saatnud teate nende valmimisest ka kõigile ettepanekuid esitanutele. Neis tänaseks veel kinnitamata kavades oleme kirjeldanud oma vaate, kuidas ja millises tempos võiks konkreetsetel aladel metsatöödega tegeleda.
Metsaülemana ma tean, et nimetatud metsaosad on kohalikele inimestele ja metsa hüvede kasutajatele erilise tähtsusega. Seda teadmist ning meile saadetud ettepanekuid arvesse võttes olemegi teinud metsatööde kava projektid lähemaks kümneks aastaks.
Mida kava lugedes silmas pidada? Kava alguses anname ülevaate vastaval alal kasvavast metsast: kui suur osa sellest on majandatav ja mittemajandatav, mis vanuses too mets on ja mis puuliigid seal kasvavad. Seejärel kirjeldame kavas, arvestades laekunud ettepanekuid ja oma kogemusi, kuidas sealset metsa lähema 10 aasta jooksul võiks majandada. Pöörame tähelepanu, et see kava ei ole kinnitatud, vaid ka sellele saab tagasisidet anda ja ettepanekuid esitada. Raietööd on välja pakutud konkreetseteks aastateks, seega kõik raied ei toimu korraga.
Saru kavas on nimetatud eri raietüüpe, näiteks aegjärkne raie (AR), harvendusraie (HR) ja rohket kõneainet tekitanud lageraie (LR). Sooru kavas ei ole me aegjäkset reiet plaaninud, sest kasvutingimustest tingituna on noore metsa kasvatamine sellisel viisil seal raskendatud. Kokkuvõttes küsimus ei ole selles, mis nime all ja kui suurel pindalal metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala välja peale raietegevust, kas seal on piisavalt valgust ja ruumi uute puude väljakasvatamiseks ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud. Kultuuriliste, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel on vaja leida kompromiss, siis on metsa majandamine jätkusuutlik.
Aegjärkse raie all peetakse silmas raiet, mille käigus puistu raie ala ulatuses hõrendatakse sellisel määral, et kasvama jääb umbes 30-40% praegu kasvavatest puudest. Puudevahelisel alal valmistatakse metsa pinnas ette uute looduslike puude kasvamaminekuks. Kui kasvutingimused on rasked, siis on mõnes kohas ka puid sellistele aladele istutatud.
Ka lageraie ei tähenda KAH-aladel metsa täielikult lagedaks raiumist. Kui meil on silme ees lageraiealad üksikute säilikpuudega, siis KAH-aladel on võimalik ja ka vajalik neid säilikpuid jätta alale mitu korda rohkem. Iga raieliigi puhul on oluline säilitada elujõuline järelkasv ja laialehised puud.
Miks siis ikkagi ei raiuta alati nii, et metsa ilme säiliks senisel kujul? Uutele puudele ei jätku liiga tiheda metsa all arenemiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Nende puudujäägi parandamiseks ei piisa ka sellest, kui uusi puid väljaraiutute asemele istutada. Kui toitu ei jätku ja valgust on vähe, siis need noored puud hästi ei kasva. Vaja on kriitilist pindala lagedat ala, et uued, valgusnõudlikud puud hakkaksid edukalt kasvama. Metsa kasvatades peame alati raiuma lagedaks vähemalt sellise pinna, et uued puud suudaksid kasvama hakata.
Tulles seadusandluse juurde ja kasutades tööde kirjeldamiseks terminit lageraie, ei keela keegi metsaomanikul teha metsa väikeseid häile või raiuda puid hajali. Säilik- ja seemnepuudena on võimalik kasvama jätta palju rohkem puid kui seaduses lageraie korral nõutud. Lageraie nime all tehtud raietööd võivad välja paista samamoodi nagu valikraie või mõne muu raieliigi korral tehtu, kui me seda vaid soovime. Valik- ja turberaiete nime all tehtav on aga hoopis enam reglementeeritud, kasvama ei saa jätta rohkem kui nõutud.
Lisaküsimuste korral võtke minuga ühendust!
Risto Sepp, RMK Valgamaa metsaülem, valgamaa@rmk.ee