Detsembrikuu vallavolikogu istungil kinnitati Valga valla huvihariduse ja huvitegevuse kava käesolevaks aastaks. Erinevaid huvitegevusi on tänavu plaanis toetada ligi neljasaja tuhande euro eest.

Riiklik toetus huvitegevustele

Huvihariduse ja huvitegevuse kavaga kinnitatud tegevused on riiklikult rahastatud alates 2017. aastast, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

2019. aastal oli Valga vallale eraldatud toetuse suuruseks 389 408 eurot ning 2020. aastaks on planeeritud toetuse suuruseks vastavalt kinnitatud kavale 397 548 eurot. Tuleb märkida, et Valga valla toetus on üks suurimaid. Ühelt poolt on see kindlasti rõõmustav, kuid samas on Valga vallas on palju peresid, kes vajavad täiendavat abi, et tagada lastele ning noortele võimalused huvihariduse omandamiseks või tegelemiseks huvitegevusega.

Huvitegevusi toetatakse mitmel moel

Valga valla huvihariduse ja huvitegevuse kava jaguneb sisuliselt kolmeks osaks – toetused valla elanikele, huvitegevuse toetusfond ja otsetoetused valla allasutustele.
Elanikele suunatud toetuse puhul on lapsevanemal võimalus taotleda toetust osalustasude ja transpordikulude katmiseks. 2019. aasta pakuti Valgas elavatele paljulapseliste perede noortele (leibkonnad, kus kasvab 4 või enam kuni 19-aastast last või noort) toetust 45 eurot kvartalis ning maapiirkonna lastele ja noortele 150 eurot kvartalis. Toetust saab taotleda I, II ja IV kvartalis.

Huvitegevuse toetusfondiga toetatakse täiendavalt noorte tegevuste arendamist. Sellest suurem osa on suunatud ühingutele, kes tegutsevad noorte valdkonnas nt spordiklubid. Toetusfondist saab toetust taotleda osalustasude vähendamiseks, õppevahendite soetamiseks, huviringi tegevuse laiendamiseks, juhendajate ja osalejate transpordikulude katmiseks, huvitegevuse jaoks vajalike ruumide rendiks, juhendajate tasude katmiseks.
Valla allasutustele eraldatud otsetoetuste eesmärk on sama, mis toetusfondi puhul. Maapiirkondades on suuremalt jaolt just vallavalituse allasutused need, kes pakuvad väga palju erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks.

Noortel on rohkem valikuid

Riikliku toetuse osatähtsust ei saa kindlasti alahinnata. Sellises suurusjärgus vahendite panustamine noorsootöö arendamisse valla enda vahenditest käiks nii Valga vallal kui ka enamikel teistel valdadel ilmselt üle jõu. Seega on hea tõdeda, et riik on otsustanud omavalitsusi selles valdkonnas järele aidata ja täiendavaid vahendeid panustanud. Kui varasemalt olid noorte valikud küllaltki piiratud ja tuli leppida tegevustega, mis olemas olid, siis nüüd on olukord muutunud. Noortel on võimalus ise öelda, milliseid ringe nad soovivad ja nii ongi paljud tegevused kujunenud noorte soovidest lähtuvalt. Kui tekib olukord, et noorte huvi mingi huviringi vastu raugeb, siis on võimalus katsetada nende asemel uusi tegevusi. See omakorda täidab ka laiemat eesmärki hoides paljud näiteks tänavatelt eemal ja pakkudes võimalust leida sarnaste huvidega sõpruskond.

Tuleb loota, et lähiaastatel ei muutu riigi nägemus vajaduse osas noortesse panustada ja täiendav rahastus säilib ka tulevikus.

 

Allikas: www.valga.ee