Valminud on Valga valla korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs Valga valla üldplaneeringu koostamiseks. Töö teostati MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) meeskonna poolt. Uuring teostati Valga linna, Tsirguliina aleviku, Õru aleviku, Laatre aleviku, Kaagjärve ja Lüllemäe külakeskuse korterelamute kohta eesmärgiga saada ülevaade Valga valla kortermajanduse hetkeseisust. 

Valga linna territooriumi suurus ja hoonestusmaht ei erine oluliselt 1980. aastate alguse omast. Tol ajal elas linnas peaaegu 18500 inimest, nüüd on elanikke kolmandiku võrra vähem. Selle tulemusena leidub linnas hulgaliselt tühjasid või alakasutatud korterelamuid, kuid tõstatus küsimus, kui palju neid tegelikult on. 

Olukorra kaardistamiseks viis TREA meeskond läbi uuringu, mille aluseks võeti rahvastikuregistri ja elektritarbimise andmeid. Uuringu käigus teostati ka väitöid ja viidi läbi küsitlusi. Tulemused näitavad, et 355st Valga linna korterelamust on 89 sellist hoonet, kus on kasutusel alla poole korteritest või hoone on täiesti tühi. 5751 korterist on asustatud 4558, mis teeb hõivatuse määraks 79%. Mahajäetud või alakasutatud korterelamud on enamasti linna esimesest kasvuperioodist – kahekorruselised puithooned, mis on tihti ilma keskkütte, vannitubade ja kanalisatsioonita. Teises kasvuperioodis ehitatud paneelmajade hõivatus on suurem, kuna Nõukogude armee lahkumise järel jäid paneelmajade korterid vabaks ning puitmajades elavad inimesed kolisid massiliselt uuematesse mugavustega korteritesse. Hõivatuse näitajad on valla alevikes ja uuringusse võetud külakeskustes veelgi madalamad.

Suur kasutuseta elamispindade osakaal Valga kinnisvaraturul langetab kinnisvara väärtust. Valga keskmine korteri ruutmeetri hind jääb juba aastaid alla 150 euro. Nii madal hind ei anna Valga kinnisvaraomanikele võimalust oma vara müüa, renoveerimine ei tasu end ära ja uusi korterelamuid ei ehitata. Kui erasektor pikaajaliselt elamispindadesse ei investeeri, siis on tulemuseks nende madal kvaliteet, mis on puitmajades juba praegu kohati vägagi kriitiline.

Selleks, et korterite turgu stabiliseerida, on vaja pikaajalise ja piisava tempoga tühje hooneid lammutada. Valminud uuring hindab piisavaks tempoks umbes 10 korterelamu lammutamise aastas järgmise 20 aasta jooksul. Samas on elamuturul vajadus uuskorterite järele, et tõsta elamuturu likviidsust ja rahuldada nõudlust kvaliteetsete elamispindade järele. Madal kinnisvarahind on tekitanud olukorra, kus turul puuduvad kvaliteetsed elamispinnad, sh üürikorterid. Nii avaliku sektori asutused (omavalitsus, haigla, koolid, jne) kui ka ettevõtjad kurdavad juba pikemat aega spetsialiseerunud tööjõu puuduse üle. Spetsialisti on aga Valga piirkonda meelitada raske, sest elamisväärset elukohta pole pakkuda. Probleemi leevendamiseks peab vabale turule vähemalt ajutiselt sekkuma avalik sektor. Uuring näitab, et mõistlikuks ehitustempoks on 50 uut korterit viie aasta jooksul 20 aastase perioodi kestel.

Uuringu tulemusi ja saadud teadmisi kasutab Valga Vallavalitsus näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine” tegevuste elluviimiseks, Valga valla üldplaneeringu koostamiseks ja teiste ruumiliste arenguotsuste tegemiseks.

Uuring on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja Rahandusministeeriumi vahenditest.

Valminud uuringuga on võimalik tutvuda Valga valla veebilehel SIIN.

 

Jiri Tintera, vallaarhitekt

 

Allikas: www.valga.ee