Külmemate ilmade saabumisega veekogudele tekkiv õhuke jääkiht ei ole nii tugev, et kanda inimesi. Päästeamet palub mitte minna haprale jääle, sest see võib olla eluohtlik. Talve alguses veekogudele tekkiv jää on nõrk ja vesi selle all väga külm. +4 C vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanurid veelgi varem. Jääst läbi vajumisel ei olegi ujumisoskus niivõrd oluline – määravaks saab külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab. Ohutu on minna jääle pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10 cm. Jää on alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on voolava veega veekogus jää tavaliselt nõrgem kui järves või tiigis. Ka pragude ja lõhedega jää on ohtlik, sest ilmastikutingimuste muutumisel võivad praod ja lõhed ületamatuteks muutuda. Tekkinud jää on lastele alati huvi ja põnevust pakkunud, kuid paraku ei oska lapsed hinnata sellega kaasnevaid ohtusid. Õpetajad ja lapsevanemad peavad selgitama jääle mineku riske ja tagajärgi ning mitte jätma lapsi veekogude läheduses järelevalveta. Koeraomanikud ei tohi lasta oma lemmikloomi õrna jääga kaetud veekogude äärde rihmata jooksma. Läbi õrna jää vajunud loomad ei suuda sageli iseseisvalt veest välja tulla. Päästeamet palub igaühe kaasabi ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks. Nõrgal jääl viibijaid tuleb paluda sealt kohe lahkuda. Abi vajavat inimest märgates tuleb kiiresti helistada numbril 112. Ise uppujat päästma minnes võivad ohtu sattuda mõlemad elud. Astra Pintson-Käo pressiesindaja Päästeamet Lõuna päästekeskus e-post: astra.pintson-kao@rescue.ee tel. 5308 1211, 733 7342 Päringud: press.louna@rescue.ee, tel. 5326 9112
